[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/

Uz' Ladog

lidn Venämas


Uz' Ladog (ven.: Но́вая Ла́дога, suom.: Uusi-Laatokka) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalas. Se om Volhovan rajonan kaikiš penemb lidn.

Uz' Ladog
Новая Ладога
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 7,239 ristitud
Uz' Ladog Новая Ладога
Pämez' Aleksandr Kuz'min
(2014−2019,
kül'mku 2020—)
Telefonkod +7−81 363-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 lidnan statusanke kuti verf' sauvomha laivoid. Edel sidä Nikolo-Medvedskii (Nikol'sko-Medvedovskii)-jumalankodin aluz oli pandud 14.−15. voz'sadoil nügüdläižen lidnan territorijas. Jumalankodi oli tühjitadud Uden Ladogan alusenpanendan ühtes.

Uden Ladogan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, kalanpüdand da turizm, mugažo laivansauvomižtegim oli (sirdi Piterihe), verf'[1] radab, kondensatorantegim[2] da nahkgalanterejan fabrik[3] (matkliphad) oma saudud lidnas.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase rajonan pohjoižes, Olhav-jogensun hural randal läz Ladoganjärved, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Piterihesai om 130 kilometrad päivlaskmha, Volhov-rajonkeskushesai — 24 km suvhe.

Tobmuz

vajehta

Uz' Ladog jagase nelläks lidnanlaptaks. Kaik nell' pen't küläd mülüdas lidnankundha Uden Ladogan ližaks: Dubno (11 rist. vl 2017), Kivgod (Кивгода, üks' eläi), Ligovo (4 rist.), Sumskoje (6 rist.). Lidnankundan pind — 143,5 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline ezimez' om Väčeslav Senčukov (reduku 2019 — kül'mku 2020). Administracijan pämez' om Igor' Cigankov vn 2019 kül'mkuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Ol'ga Baranova, radoi vn 2019 sügüz'kuhusai.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 838 ristitud, lidnankundan — 8 915 ristitud. Kaik 8 413 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan kaikenaigaine ristitišt oli 11 310 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[4] oma kaičenus i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (om ližasaudud vll 1876−1877), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (alusenpanend 1450−1500, ei ole väges), viž jumalanpertid. Niiden ližaks kaks' časounäd oma kadonuded.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' päivkodid, keskškol, čomamahtoiden škol, lapsiden sädamižen pert', lapsiden da norišton turizman i purehsportan keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Transport

vajehta

Kaks' federališt avtoted ühtenzoittas lidnas: «Kola» (P21, E105) i «Uz' Ladog — Vologd» (A114).

Lähembaine raudtestancii om Volhovstroi I, sijadase 24 km suvhe.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Ladogan verfin sait (ladverf.ru). (ven.)
  2. Uden Ladogan kondensatorantegimen edheotandan sait (amficond.ru). (ven.)
  3. Uden Ladogan nahkgalanterejan fabrikan sait (kgfnola.instella.ru). (ven.)
  4. Uden Ladogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk