Kingisepp

Uz'lidnan Ivan Födorovič-bajar' pani eländpunktan alust kuti Jam-lidnuz (ven.: крепость Ям). Lidnusen jändused oma kaičenus tähäsai. Vl 1703 eländpunkt oli nimitadud Jamburg:aks. Vl 1784 Jamburg-külä (ven.: Я́мбург) sai lidnan statusad.

Vn 1922 17. päiväl semendkud udesnimitihe lidnad dai sen raudtestancijad kerdalaz nügüdläižikš estilaižen Viktor Kingisepp-revolücioneran muštoks (vll 1952−1988 Estinman Kuressaare-lidn nimitihe muga-žo). Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1940 da 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Kingiseppan ižandusen päsarakod oma mineraližheretusiden pästand^[1], üks'kerdaižiden formiden tehmine monolitižen sauvondan täht, stökolantegim^[2] (butulkad, bankad), mouckiven tegim. «Piter—Tallidn»-raudtejono läbitab lidnad.

Lidn sijadase suvipäivlaskmha Piterišpäi, Kingiseppan rajonan keskuses. Matkad Piterihesai om 130 km pohjoižpäivnouzmha. Kingisepp seižub Lug-jogen oiktal randal tobjimalaz, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Porhovo-külä (kuz' ristitud vl 2016, 181 rist. vl 2023) mülüb lidnankundha Kingiseppan ližaks. Lidnankundan pind — 44,02 km², se om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Kingisepp-lidnankund Kingiseppan rajonanke jagasoiš 25 valičemižümbrikoks.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2019 sügüz'kun 8. päiväl. Jelena Antonova radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2019 redukuspäi, hän-žo radab Kingiseppan rajonan pämehen. Edeline lidnan pämez' oli Aleksandr Sergejev (sügüz'ku 2014 — reduku 2019).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 488 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 47 312 eläjad, kaiken lidnankundan — 47 315 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 50 tuhad eläjid vll 1992−2008 (52 200 rist. vl 2000).

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid^[3] oma letud lidnas: ph. Jekaterina Aleksandrijalaižen päjumalanpert' i koume jumalanpertid. Mugažo lüteranižen hristanuskondan pühäpert' om avaitud Kingiseppas.

Kingiseppan tehnologijoiden da servisan kolledž^[4][5] (edel 2014. vot politehnine tehnikum) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Sen ližaks privatine Ivangorodan gumanitariž-tehnine kolledž^[6] sijadase Kingiseppas täuzin (ei ole filialoid) nimitushe kacmata.

•  
  Lidnan ohjastusen enzne sauvuz vl 2019
•  
  Pühän Katerinan päjumalanpert', vn 2013 nägu
•  
  Nozolan ammiakan cehan sauvomine Fosforit-tegimištgruppan tegimel vl 2017
•  
  Lidnan kodirandantedištandmuzei (2012), ende kommertine škol
•  
  Kingisepp-päraudtestancijan sauvuz vl 2007

1. ↑ «EvroHim Severo-Zapad»-kompanijan sait (northwest.corp.eurochem.ru). (ven.)
2. ↑ Kingiseppan stökolantegim avangard-steklo.com-saital. (ven.)
3. ↑ Kingiseppan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
4. ↑ Kingiseppan tehnologijoiden da servisan kolledžan sait (kolledj-kingisepp.ru). (ven.)
5. ↑ Kingiseppan tehnologijoiden da servisan kolledžan toine sait (кингисеппколледж.рф). (ven.)
6. ↑ Ivangorodan gumanitariž-tehnižen kolledžan sait (игтк.рф). (ven.)

• Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (кингисепп-мо.рф). (ven.)