Kirovsk (Leningradan agj)
Kirovsk (ven.: Ки́ровск, suom.: Korotka) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuses, Kirovskan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn, kuti Otrandoje-ki lidn Nevan mödvedhe (25,2 tuh. rist. vl 2016).
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 27,089 ristitud |
Pind | 84,9 km² |
Pämez' | Vladimir Petuhov (kezaku 2017—) |
Telefonkod | +7−81 362-xx-xxx |
Avtokod | 47 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vn 1931 13. päiväl kezakud kuti sauvojiden Nevdubrstroi-žilo sauvomha lämuzelektrokeskust. Se oli nimitadud lähembaižen (Nevan) Dubrovk-külän mödhe Nevan vastrandal. Vn 1943 vilukus muretihe Leningradan blokadad läz žilod da Šlissel'burgad. Vl 1943 LEK oli nimitadud Sergei Kirovan oiktastuseks. Vl 1953 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Vs 1977 sulakun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1965−2006 Kirovsk oli alištunu agjan tobmudele oikti.
Municipaline «Kirovsk»-ühtnik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. Kaik kaks' eländpunktad om siš, toine om Molodcovo-žilo.
Kirovskan ižandusen päsarakod oma energetine sarak (Dubrovkan LEK), laivansauvomine da mašiništon pästand laivoiden täht[1], produkcii sauvondan täht (komplektad pertid sauvomha, kuivad segoitused, elektrojärgenduzlaudad), plastikantegim.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase päivnouzmha Piterišpäi, Kirovskan rajonan päivlaskmaiženno röunanno. Matkad Piterihesai om 35 km päivlaskmha. Kirovsk seižub Neva-jogen hural korktal randal, läz Ladoganjärven randad, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine lidn om Šlissel'burg vides kilometras pohjoižhe.
Molodcovo-žilo (1 013 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Kirovskan ližaks. Rajonan kahesa valičemižümbrikod (nomerad 10..17) mülüdas municipaližen «Kirovsk»-ühtnikha.
Tobmuz
vajehtaKäskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2019 8. päiväl sügüz'kud. Vladimir Petuhov radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vs 2017 kezakun 24. päiväspäi, hän vajehti Maksim Laškovad.
Eläjad
vajehtaVl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 650 ristitud, lidnankundan — 26 641 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 238 eläjad vl 2021. Vl 2017 kaik 25 978 ristitud elihe lidnas i 27 400 ristitud kaikes lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud Kirovskas: ph. Johann-endustajan pän čapatesen kaks' jumalanpertid (vanh 1998−2000 i uz' avtostancijanno om sauvomas vspäi 2015), mugažo ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' «Nevan placdarm»-memorialas.
Kirovskan politehnine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
vajehtaFederaline «Kol»-avtote (Murmanskan avtote) ühtenzoitab Nevan randoid lidnan pohjoižes.
Nevdubstroi-raudtestancii om ühtes kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi, ezilidnelektrojonused ajadas Piterin Moskvan i Ladogan päraudtestancijoišpäi.
Galerei
vajehta-
Kaičendpirdan kivi «Nevan placdarm»-memorialas (2015)
-
Ph. Joann-valatajan pän pakutandan jumalanpert', vn 2021 nägu
-
Dubrovkan LEK vl 2014
-
«Naberežnii»-torguindkeskuz (2020)
-
Avtobusstancii vl 2020
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaKirovsk (Leningradan agj) Vikiaitas |
Leningradan agjan lidnad | ||
Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||