Maksim Gorki

See artikkel räägib kirjanikust; laevade kohta vaata artikleid Maxim Gorkiy ja Maksim Gorki (jõelaev); laevaklassi kohta vaata artiklit Maksim Gorki (laevaklass)

Maksim Gorki (vene Максим Горькій või Горький; kodanikunimega Aleksei Maksimovitš Peškov; vene Алексей Максимович Пешков; 28. märts (vkj 16. märts) 1868 Nižni Novgorod – 18. juuni 1936 Gorki, Moskva oblast) oli vene kirjanik.

Maksim Gorki oli sotsialistliku realismi esindaja.

Tulevane Tšehhoslovakkia president Tomas Garrig Masaryk vastas Maxim Gorkyga ja 1911 külastas teda Capris. Nad kohtusid ka revolutsioonilises Petrogradis 1917. aasta mais. ^[1]

Alates 1929. aastast oli Maksim Gorki kirjastuse Academia toimetuse esimees. ^[2]

Kirjaniku eestvõttel asutati 1933. aastal Moskvas Kirjandusinstituut, mis kannab tema nime.

• "Макар Чудра" (1892; eesti keeles "Makar Tšudra", 1903)
• "Мать" (1906; eesti keeles "Ema", 1934 tõlkija Eduard Jürgenfeldt, 1956, 1952; tõlkija Arnold Tulik, 1946, 1963, 1968, 1985; tõlkija Nigol Andresen)
• "Детство" (1913–14; eesti keeles "Lapsepõlv", 1946; tõlkija Betti Alver)
• "Мы" (1914; eesti keeles "Meie")
• "Дело Артамоновых" (1925; eesti keeles "Artamonovite ettevõte", 1950)
• "Жизнь Клима Самгина" (1925–36; eesti keeles "Klim Samgini elu", 1950–1952; tõlkijad Peet Vallak ja Marje Pedajas)

Eesti keeles veel ilmunud:

• "Põhjas" (1903, 1947, 1977; näidend)
• "Inimeste seas" (1945)
• "Minu ülikoolid" (1947)
• "Valitud jutustused" (1947; tõlkija Marta Sillaots)
• "Vaenlased" (1948; näidend)
• "Jutustused" (1949)
• "Matvei Kožemjakini elu" (1950; tõlkija Eduard Hubel)
• "Näidendid: 1901–1906" (1959)
• "Näidendid: 1908–1935" (1960; tõlkija August Sang)
• "Muinasjutte" (1961)
• "Muinasjutud Itaaliast" (1968)
• "Laul kotkast" (poeem; 1975; tõlkija Debora Vaarandi)
• "Juhtum Jevseikaga" (1984, tõlkija Laine Soe)
• "Pepe" (1987, tõlkija Väino Linask)

Gorki nime on kandnud mitmed endised ja praegused asutused endises Nõukogude Liidus, Eestis näiteks kalurikolhoos Rakvere rajoonis ja Sompa linnaosa kultuurimaja, Gorki-nimeline on olnud ka Tallinna Keskraamatukogu.

Nõukogude ajal oli praegune Nižni Novgorodi oblast Gorki oblast ja Gorki sünnilinn Nižni Novgorod kandis Gorki nime. Ka seal linnas tegutsev autotehas GAZ on tuntud kui Gorki autotehas.

Jekaterinburgis tegutses M. Gorki nimeline Uurali Riiklik Ülikool.

• Gorki monument Odessas
  Gorki monument Odessas
• 
  Gorki büst Kiievi metroos
• 
  Gorki skulptuur Donetskis
• 
  Gorki monument Jaltas
• 
  Gorki monument Peterburis

• Vladimir Pozner, "Kümme päeva Gorki pool" – Looming 1932, nr 6, lk 712–719
• Zara Mints, "Tinglikkuse probleem Maksim Gorki loomingus" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 129–136
• Nigol Andresen, "Terendusi" (uurimusi ja artikleid), Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 269–283 (artikkel "Maksim Gorki varasemast mõistmisest Eestis")
• Vladislav Hodassevitš, "Nekropol" (Mälestused). Tõlkinud Maiga Varik. Loomingu Raamatukogu 2002, nr 39/40
• Aksel Tamm, "Maksim Gorki metamorfoosid" – raamatus "Ja väntab härg", Kuldsulg, Tallinn 2004, lk 30–59
• Vadim Baranov, "Maksim Gorki: elu ja surma saladus". Tõlkinud Jüri Pärni, Kunst, Tallinn 2006, 560 lk

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maksim Gorki

• Gorki ja Stalini kirjavahetus aastatest 1929–31 – Novõi Mir 1997, nr 9