Lembe Hiedel
Lembe Hiedel (kuni aastani 1936 Oengo; 1936–1953 eestistatult Õngo; 1. september 1926 Nõmme – 13. märts 2004 Tartu) oli eesti toimetaja ja tõlkija.
Loomingu Raamatukogu tegevtoimetajana aastatel 1958–1973 aitas ta Nõukogude tsensuuri kiuste olulisel määral kujundada ajakirja vabameelset hoiakut, esinduslikku valikut ja nõudlikku kunstitaset.
Lembe Hiedel on tõlkinud vene kirjandust. Samuti redigeeris ta ulatuslikult mitmeid teiste varasemaid ja ka uuemaid klassikatõlkeid (Dostojevski "Idioot", Gontšarovi "Oblomov", Lev Tolstoi "Anna Karenina", Kafka romaanid "Loss", "Protsess", "Ameerika" ja novellivalimik "Öösel", Hermann Hesse "Stepihunt"; Prišvini, Camus’, Solženitsõni teosed).
Ta avaldas luuletusi (Looming 1946, nr 7/8), tõlkis mitme proosaraamatu luuletused (näiteks Sergei Dovlatovil), kirjutas tõlkeraamatute saatesõnu ja avaldas vähesel määral kirjanduskriitikat.
Õpingud
muuda- 1932–1939 Vasalemma algkool
- 1941–1942 Tallinna 10. Keskkool
- 1942–1946 Tallinna Õpetajate Seminar
- 1946–1949 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, eesti keel ja kirjandus; heideti poliitilistel põhjustel välja, jätkas õpinguid 1951 ja lõpetas eesti filoloogia eriala 1953
Töökohad
muuda- Lühemat aega õpetaja Tartu 3. Keskkoolis, Vasalemmas ja Tallinna 16. Keskkoolis
- 1954–1956 bibliograaf Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogus
- 1958–1973 Loomingu Raamatukogu osakonnatoimetaja
- Pärast vallandamist oktoobris 1973 vabakutseline tõlkija ja toimetaja Tallinnas; hiljem elas Tartus.
Tõlked
muuda- Juri Kazakov, "Aadam ja Eeva" (novellivalimik). LR 1964, nr 30, 92 lk
- Juri Bondarev, "Vaikus" (romaan). Eesti Raamat, Tallinn 1965, 304 lk
- (koos Otto Sammaga) Konstantin Simonov, "Sõduriks ei sünnita" (romaan) I–II, Eesti Raamat 1969, 392 + 416 lk
- (koos Andres Ehiniga; järelsõna: Valeri Bezzubov) Fjodor Dostojevski, "Ülestähendusi põranda alt" (jutustus). LR 1971, nr 48/49, 120 lk; 2. trükk: Varrak, Tallinn 2004, 156 lk; kättesaadav ka helisalvestisena: Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinn 2004
- Ilja Ehrenburg, "Julio Jurenito" (romaan). LR 1972, nr 20/23, 246 lk; 2. trükk Varrak 2004; tsensuuri tõttu välja jäetud ja ka 2004. aasta väljaandest puuduv 27. peatükk (Leninist) "Suur inkvisiitor legendiväliselt" ilmus ajakirjas Vikerkaar 2005, nr 6, lk 2–7
- Boriss Balter "Nägemiseni, poisid!" (ka tõlkija järelsõna), LR 1976, nr 34/37, 208 lk
- Maksim Gorki "Põhjas" (näidend). Eesti Raamat 1977, 80 lk; 2. trükk: Eesti Raamat 1987
- Tatjana Suhhotina-Tolstaja "Minu isa [= Lev Tolstoi] surm ja tema lahkumise tagapõhi" (ka tõlkija järelsõna). LR 1978, nr 34, 74 lk
- Bulat Okudžava "Diletantide teekond" II, 1981
- Fjodor Dostojevski "Märkmeid surnud majast" (romaan; Johannes Seilenthali 1940. aastal ilmunud tõlke ümbertöötlus; järelsõna: Georg Grünberg). Hortus Litterarum, Tallinn 1995, 424 lk
Lisaks on ta tõlkinud Aleksander Serafimovitši lühijutu "Kättemaks" (ilmunud kogumikus "Merejutte", LR 1959, nr 2, lk 36–47) ning trükis ilmumata näidendeid teatrile:
- Viktor Rozov, "Me elame hästi"; pealkirjaga "Metsise pesa" lavastas selle 1980 Vanemuises Evald Hermaküla
- (koos Vidrik Kiviloga) Modest Mussorgski ooperi "Sorotšintsõ aastalaat" libreto; lavastati 1976 Vanemuises
Koostatud raamatud
muuda- J. Oro (= Julius Oengo), "Hiir rätsepaks" (luuletused). Eesti Raamat, Tallinn 1967, 126 lk
- Julius Oengo, "Minu päev" (luuletusi, poeeme, ballaade). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001, 138 lk
Hinnanguid
muuda- Lennart Meri, Aleksandr Solženitsõni jutustuse "Üks päev Ivan Denissovitši elust" tõlkimisest: "Mäletan, missuguseid järeleaitamistunde mulle andsid Samma ja eriti toimetaja Lembe Hiedel. Läksin koju, kirjutasin nende soovitused üles ja õppisin pähe. Siiamaani on peas. (---) Minu meelest on "Loomingu" Raamatukogu uskumatu nutikuse ja kavalusega täitnud seda tühimikku, mis Eestis Moskva tellimisel pidi valitsema. Pean silmas ennekõike maailmakirjandust."[1]
- Enn Soosaar: "Sattusin alguses kohe Eesti parima toimetaja Lembe Hiedeli käe alla. See, kui kirjuks ta mu tõlke tegi, oleks praegu jube vaadata. Temale olen küll igavesti tänulik, et ta selle vaeva ette võttis ja mulle selgeks tegi, mis tõlkimine on."[2]
Tunnustus
muudaIsiklikku
muudaLembe Hiedeli isa oli kirjanik ja õpetaja Julius Oengo. Aastatel 1953–1986 oli Lembe Hiedel abielus tõlkija ja toimetaja Edvin Hiedeliga. Sündisid tütar Katrin (tõlkija ja toimetaja Katrin Kiik) ja poeg Siim.
Mälestuse jäädvustamine
muudaAlates 2015. aastast annavad Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelist toimetajaauhinda, mille eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid.[4]
Viited
muuda- ↑ "Tarmo Vahter, "Lennart Meri: Ivan Denissovitši vastuvõtt oli võimas"". Eesti Ekspress. 05.12.2002.[alaline kõdulink]
- ↑ "Kalev Kesküla, "Suurest kurjast väikeste inimesteni"". Eesti Ekspress. 22.02.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.02.2010. Vaadatud 23.05.2012.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Tunnusta head keeletoimetajat! Toimetajaauhind ootab kandidaate. Eesti Keeletoimetajate Liit, 6. juuli 2022.
Kirjandus
muuda- Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957–1973" – Vikerkaar 1995, nr 5/6, lk 138–149; nr 7, lk 80–85; nr 8, lk 67–75; uustrükk väljaandes: "Loomingu Raamatukogu" viiskümmend aastat. Bibliograafia. LR 2006, nr 37–40, lk 159–204
- Anu Saluäär, "Lembe Hiedel – 70, LR – 40“ - Looming 1996, nr 9, lk 1286-87
- Anu Saluäär, "Lembe Hiedel in memoriam: 1. IX 1926 – 13. III 2004" – Looming 2004, nr 4, lk 636–638; ka raamatus: Anu Saluäär, "Põhjamaadest ja Eestist", Tallinn 2008, lk 461–465
Välislingid
muuda| Tsitaadid Vikitsitaatides: Lembe Hiedel |
- Rein Veidemann, "Järeltänu toimetajate kuningannale", Postimees 26. märts 2004, lk 15
- Lembe Hiedel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK