Waddenzee

Waddenzee
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Holland  Saksamaa  Taani
Tüüp	Loodusmälestis
Kriteeriumid	VIII, IX, X
Viited	1314
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	53° 31′ 43″ N, 8° 33′ 22″ E
Nimekirja arvatud	2009 (33. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.

Waddenzee pindala on umbes 10 000 km², sügavus kuni 23 m.

Waddenzeesse suubub palju jõgesid, millest suurimad on Elbe, Weser ja Ems. Seetõttu on Waddenzee vesi pisut magedam kui mujal Põhjameres.

Waddenzee moodustus 10.–14. sajandil. Enne seda ulatus manner märksa kaugemale kui tänapäeval, tänapäeva Friisi saarteni, mis olid tollal düünid. Siis murdis meri korduvalt suurte tormide ajal düünidest läbi ja uhtus nende taga oleva maa, mis koosnes põhiliselt turbapinnasest, ära. Endistest düünidest säilis kõigest saareahelik. Pärast seda on toimunud veel väiksemaid muutusi, näiteks Vlieland ja Ameland on liikunud ida poole: ühest servast on meri pinnast ära kandnud, teise serva on see juurde settinud.

Waddenzee on mere poolt saareahelikuga kaitstud, seetõttu ei esine seal suurt lainetust. Sellepärast on Waddenzee populaarne koht paadisõiduks ja purjetamiseks.

Waddenzees ja selle rannikul on maapinna ja merepõhja kõrguste vahe väga väike. Sellepärast on rannajoone erinevus tõusu ja mõõna ajal väga suur. Seetõttu on Waddenzees levinud mudamatkamine: mõõna ajal liigutakse mööda merepõhja kohtadesse, kuhu tõusu ajal ei pääseks.

14. mail 1987 arvati Waddenzee Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. 2009. aasta juunis kanti Waddenzee UNESCO maailmapärandi nimistusse.

7. septembril 2004 tegi Euroopa Liidu kohus otsuse, milles vastas Raad van State (Madalmaad) eelotsusetaotlusele kohtuasjas, milles vaieldi südakarpide püügi lubatavusele Waddenzee looduskaitsealal. Raad van State küsimused puudutasid direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiivi) 6. artikli tõlgendamist, sealhulgas seda, kui tõenäoline peab olema lubatava tegevuse kahjulik mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale kaitsealale selleks, et oleks kohustus mõju hinnata.

Euroopa Liidu kohus leidis, et "iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala katsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb juhul, kui objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et sellel on eraldi või koos muude kavade või projektidega nimetatud alale oluline mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab." (otsuse p 45). Samuti leidis kohus, et iga tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ja mis võib ala terviklikkust ohustada, tuleb pidada olulist mõju omavaks. Iga niisuguse tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale tuleb hinnata (otsuse p 49). Kui hindamise tulemusena ei saa kindlalt välistada tegevuse kahjulikku mõju alale, ei tohi niisugust tegevust lubada (otsuse p 57).^[1]