Ems
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
| Ems | |
|---|---|
 Ems Lingeni lähedal | |
| Lähe | Schloß Holte-Stukenbrock |
| Suubub | Dollarti lahte |
| Valgla pindala | 13 160 km² |
| Pikkus | 362,4 km |
| Langus | 129 m |
 | |
Ems (saksa Ems; hollandi Eems) on jõgi Loode-Saksamaal. See voolab läbi Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaade ning suubub Dollarti lahte, mis on Waddenzee osa. Jõe kogupikkus on 362,4 km. Riigipiir Alam-Saksi Ida-Friisimaa ala (Saksamaa) ja Groningeni provintsi (Holland) vahel, mille täpne kulg oli piirivaidluse objekt Saksamaa ja Hollandi vahel (lahenes 2014. aastal), kulgeb läbi Emsi estuaari.
Jõe kulg
[muuda | muuda lähteteksti]
Jõe läte on Teutoburgi metsa lõunaosas Nordrhein-Westfalenis. Alam-Saksimaal muutub oja suhteliselt suureks jõeks. Seal on jõelt nime saanud soine Emslandi piirkond. Meppenis suubub Emsi selle suurim lisajõgi Hase. Ems voolab Hollandi piiri lähedal edasi põhjasuunas Ida-Friisimaale. Emdeni lähedal suubub see Dollarti lahte (rahvuspark) ja jätkub loodete jõena Hollandi linna Delfzijli suunas.
Emdeni ja Delfzijli vahel moodustab Ems piiri Hollandi ja Saksamaa vahel ning oli kerge vaidluse teema: hollandlased uskusid, et piir kulgeb piki estuaari geograafilist keskjoont, samas sakslased väitsid, et see kulgeb piki sügavaimat kanalit (mis on Hollandi ranniku lähedal). Kuna pooled on nüüd avatud piiridega sõbralikud riigid, ei läinud argument kaugemale, kui kokkuleppeni mitte nõustuda. Küsimus lahendati sõbralikult 2014. aastal.
See sai aktiivseks küsimuseks 1914. aasta juuli lõpus, kui keiserliku Saksamaa valitsus alustas plaane mineerida kogu estuaar, mida nad väitsid endale kuuluvaks, et valmistada ette Suure sõja käivitamist. Hollandi saadik Berliinis Wilem Alexander Frederik Baron Gevers teatas peenetundeliselt, et piir oli ebaselge ja et vaidlus oli opgeschort, mis võib sõltuvalt kontekstist tähendada kas 'peatatud' või 'lahendatud'. Hollandi valitsus kinnitas ebamäärase deklaratsiooni, vabastades end seeläbi kohustusest kuulutada neutraliteedi rikkumise pärast Saksamaale sõda. Pärast sõda vaidlus jätkus.
Delfzijlist möödudes suubub Ems Waddenzeesse, mis on Põhjamere osa. Kaks väina, mis eraldavad Saksamaa Borkumi saart selle naabritest Rottumeroogist (Holland) ja Memmertist (Saksamaa), kannavad "Emsi" nime, kuna neid kutsutakse Westere(e)ms ja Osterems (Lääne- ja Ida-Ems).
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]
Emsiga kaasnevad ja seda ületavad pikamaajalgrattateed:
Linnad ja vallad
[muuda | muuda lähteteksti]
- Schloß Holte-Stukenbrock
- Hövelhof
- Steinhorst
- Westerwiehe
- Schöning
- Rietberg
- Rheda-Wiedenbrück
- Harsewinkel
- Warendorf
- Telgte
- Greven
- Emsdetten
- Rheine
- Salzbergen
- Emsbüren
- Lingen
- Geeste
- Meppen
- Haren
- Lathen
- Kluse
- Dörpen
- Lehe
- Aschendorf
- Tunxdorf
- Papenburg
- Weener
- Leer
- Jemgum
- Midlum
- Critzum
- Rorichum
- Gandersum
- Emden
- Knock
- Delfzijl
Lisajõed
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ems oli tuntud mitmele antiikautorile: Plinius Vanemale teoses "Naturalis historia", Tacitusele teoses "Annales", Pomponius Melale, Strabonile ja Ptolemaiosele teoses "Geographia". Ptolemaiosel oli see Amisios potamos ja ladina keeles "Amisius fluvius". Teised kasutasid jõe kohta sama nime või Amisia või Amasia või Amasios. Tuvastus on kindel, sest see on alati loetletud Reini ja Weseri vahel ning oli ainus jõgi, mis viib Teutoburgi metsa.
Amisius voolas välja Teutoburgi metsast, heruskide, brukteeride ja teiste kodust. Need hõimud olid algsete frankide hulgas. Roomlased olid nende keisririigiga liitmisest üsna huvitatud ja ehitasid sel eesmärgil Emsi jõesuhu Amisia linnuse. Kuna jõgi oli nende laevadele laevatatav, lootsid nad kasutada seda ligipääsuks hõimudele ülemjooksul.
Kuid jõe ümbruses olid suuremas osas pikkusest mülkad, sood ja lodud. Roomlased leidsid, et neil pole kohta püsimiseks, ei suutnud valida kõige soodsamat ala, sest seda polnud, ning Rooma armee poolt välja töötatud strateegiaid ja taktikaid ei saanud üldiselt järgida. Nad peatati Teutoburgi metsa lahingus 9. aastal pKr. ja neid kontrolliti veel 6 aastat hiljem. Emsist sai tee eikuhugi, ei suudetud isegi mülkaid rahuldavalt kõrgteedega sillata.
Dollarti lahte Emdeni juures ei olnud aastani 1277, kui katastroofiline tormilaine ujutas üle 43 kihelkonda ja tappis umbes 80 000 inimest. Enamus üleujutuses kaotatud maast taastati reas algatustes 16. sajandist 20. sajandi alguseni. 1277. aastal kaardus jõgi Emdenist põhja poolt, mis hõlmas praeguse Emdeni sadamakompleksi ala.
Kanalite ehitamine uuemal ajal ühendas Emsi teiste veeteedega, avades selle tööstuslike vedude maanteena.