Paul Eduard Hörschelmann
Paul Eduard Hörschelmann (5. november 1781 Tallinn – 3. november 1833 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Õppis Tallinna gümnaasiumis ja aastatel 1803–1805 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 13. augustil 1805 õpetajaks.
Oli aastatel 1805–1822 (kutsuti 1. mail 1805) Pühalepa Laurentsiuse koguduse õpetaja, sai 27. veebruaril 1817 Saarte-Lääne praostkonna praostiks. Oli aastatel 1822–1833 Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja. Samal ajal oli ta ka Tallinna toomorbudekodu juhataja ja alates 12. jaanuarist 1823 Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi assessor ja aastast 1832 samas nõunikuks. Suri aastal 1833 samal päeval abikaasaga, nad maeti koos. Hörschelmannile kirjutas nekroloogi Kadrina Katariina koguduse õpetaja Arnold Friedrich Johann Knüpffer.
Ta oli alates 28. novembrist 1828 Venemaa uue evangeelse luterliku kirikuseaduse teksti toimetaja. samuti oli ta Tallinna abipiibliseltsi üks asutajaid. Ta kirjutas leinajutluse Käina Martini koguduse õpetajale, praost Jakob Pontus Hallerile ja kindral Benckendorffile[1].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Ernst August Wilhelm Hörschelmann oli Tallinna gümnaasiumi professor ja aastatel 1786–1807 "Revalische Wöchentliche Nachrichten"i väljaandja. Tema vend Ferdinand Ludwig Hörschelmann oli Tallinna gümnaasiumi professor ja Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja, vend Friedrich August Hörschelmann oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja, vend Constantin Immanuel Hörschelmann oli Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja. Õemees Dietrich Martin Luther oli notar, kaupmees, suurgildi oldermann ja "Revalische Wöchentliche Nachrichten"i väljaandja. Õepoeg Theodor Dietrich Witgenstein Luther oli Tallinna Püha Vaimu- ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja, õepoeg Robert Johann Dietrich Luther oli Jüri koguduse õpetaja.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007