Ernst August Wilhelm Hörschelmann
Ernst August Wilhelm Hörschelmann (19. aprill 1743 Großrudestedt Erfurdi lähedal – 28. oktoober 1795 Tallinn) oli Tallinna gümnaasiumi retoorikaprofessor ja rektor.
Hörschelmann sündis Großrudestedtis Erfurdi lähedal (praeguse haldusjaotuse järgi Tüüringi liidumaal). Õppis aastatel 1758–1761 Weimaris gümnaasiumis. Aastatel 1761–1764 õppis Jena ülikoolis filoloogiat ja usuteadust. Sai 1764. aastal filosoofiamagistriks ja 1767. aastal filosoofiadoktoriks[1].
Oli aastatel 1768–1795 Tallinna gümnaasiumi retoorikaprofessor. Lisaks oli aastatel 1770–1771, 1774–1775, 1777–1778, 1779–1780, 1783–1784, 1785–1786, 1790–1791 ja 1793–1794 Tallinna gümnaasiumi rektor[2].
Tallinna gümnaasium jätkas teatritraditsioone. 1789. aastal lavastas gümnaasiumi teoloogiaprofessor Friedrich Gustav Arvelius August von Kotzebue näidend "Isalik ootus". Sellele näidendile kirjutas Hörschelmann muusika[3].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ernst August Wilhelm Hörschelmann oli Eestis olnud Hörschelmannide suguvõsa "esiisa". Tema isa Johann Heinrich Hörschelmann (1704–1774) oli pastor Saksamaal Erfurdi lähedal, tema vend Johann Heinrich Hörschelmann oli Vändra Martini koguduse õpetaja. Tema poeg Ferdinand Ludwig Hörschelmann oli Tallinna gümnaasiumi professor ja Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja, poeg Friedrich August Hörschelmann oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja, poeg Constantin Immanuel Hörschelmann oli Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja, poeg Paul Eduard Hörschelmann oli Pühalepa Laurentsiuse koguduse õpetaja ja Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja. Väimees Dietrich Martin Luther oli notar, kaupmees, suurgildi oldermann ja Revalische Wöchentliche Nachrichteni väljaandja.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Hörschelmann, Ernst August Wilhelm [Philosophie Doctor und Professor]. Geständnisse und Wünsche, die Kantische Philosophie betreffend: Ein Programma. Reval: Gedruckt mit Lindforsischen Schriften. 1789.