Nowruz

Nowruz (pärsia keeles نوروز‎; kurdi keeles newroz; otsetõlkes 'uus päev'), tuntud ka kui Iraani uusaasta või Pärsia uusaasta, on Iraanist ja zoroastrismist pärinevate juurtega uusaastapidustus, mida tähistavad eri etnolingvistilised rühmad.

Nowruz'i on tähistatud Lääne-Aasias, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Musta mere ääres, Balkani poolsaarel ja Lõuna-Aasias enam kui 7000 aastat. See on enamiku tähistajate jaoks ilmalik püha, mida naudivad eri usku inimesed, kuid see on püha zoroastristide, baha'ide ja mõnede islami kogukondade jaoks.

Nowruz on sama, mis kevadine pööripäev ja tähistab kevade algust põhjapoolkeral. Nowruz on Iraani kalendri esimese kuu (farvardin) esimene päev. Olenevalt riigist toimub nowruz 20., 21. või 22. märtsil. See hetk, kui Päike ületab taevaekvaatori ja võrdsustab öö ja päeva, arvutatakse täpselt igal aastal ja pered kogunevad rituaalide läbiviimiseks kokku.

Kuigi nowruz'i tähistatakse uue aasta märkimiseks alates Iraani kalendri reformist 11. sajandil, tunnistas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ametlikult nowruz'i rahvusvaheliseks tähtpäevaks ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 64/253 vastu võtmisega 2010. aastal^[1].

Nowruz'i tähistatakse Lääne-Aasias, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Musta mere ääres, Balkani poolsaarel, Lõuna-Aasias ning seda tähistavad ka iraanlased üle kogu maailma.

Kohad kus nowruz on riigipüha:

• Afganistan
• Albaania
• Aserbaidžaan (5 päeva)
• Bajan-Ölgij aimakk (Mongoolia)
• Gruusia
• Iraagi Kurdistan
• Iraan (13 päeva)
• Kasahstan (4 päeva)
• Kosovo
• Kõrgõzstan
• Tadžikistan (4 päeva)
• Türkmenistan (2 päeva)
• Usbekistan

Kanada parlament võttis 30. märtsil 2009 ühehäälselt vastu seaduseelnõu nowruz'i lisamiseks Kanada riiklikusse kalendrisse.

Nowruz'i tähistavad kurdid Iraagis ja Türgis, samuti iraanlased, šiiidid, parsid Hindustani poolsaarel ja nende diasporaad üle kogu maailma.