Kīsh

Kīsh (pärsia keeles کیش) ehk Qeys (قيس) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes 19 km kaugusel mandrist.

Kīshi pindala on 91,5 km². Saar on 40 km ümbermõõduga ja umbkaudu elliptiline. Tema suurim pikkus idast läände on 15,5 km ning suurim pikkus põhjast lõunasse 7,5 km. Saare rannikul on korallriffe ja mitu pisisaart. Saar on üsna madal: tema peaaegu kõige kõrgemasse kohta saare keskele on rajatud lennujaam ja see on merepinnast 35–40 m kõrgemal.

Saarel elab umbes 20 000 inimest.

Kīshi kliima on palav ja kuiv. Aasta keskmine õhutemperatuur on +26,6 °C. Turismihooaja tipp on oktoobrist aprillini, mil temperatuur kõigub vahemikus 18–25°. Aastas sajab keskmiselt 145 mm vihma, sellest 54% talvel, 28% sügisel, 14% suvel ja ülejäänud 4% kevadel. Vihma sajab lühikeste ägedate valingutena. Mere läheduse tõttu on õhuniiskus suhteliselt kõrge: keskmiselt 60%. Kīsh on väga päikesepaisteline: aastas paistab päike 3100 tundi.

Taimestik on Kīshil lopsakas ja vastab lähisekvatoriaalse kliima omale.

Halduslikult kuulub ta Hormozgāni provintsi.

Kīshil on rahvusvaheline lennujaam. Saart külastab aastas umbes miljon turisti. Välisriigi kodanikud, kes saabuvad saarele lennujaama või sadama kaudu, ei pea eelnevalt hankima kehtivat viisat, sest 14 päeva kehtivaid reisidokumente saab nii lennujaamast kui ka sadamapolitseist.

Ajaloos on Kīshi nimetatud mitut moodi: Kamtina, Arakia, Arakata ja Ghiss. 325 eKr saatis Aleksander Suur Nearchose avastusreisile mööda Omaani merd ja Pärsia lahte. Nearchose kirjeldus Arakata saarest on esimene säilinud Kīshi saare kirjeldus.

Muidugi polnud Nearchos esimene inimene, kes Kīshile saabus. Kīshil käisid juba Assüüria ja Eelami meresõitjad, kes seilasid piki tänapäeva Iraani lõunakallast. Kui need tsivilisatsioonid alla käisid, hõivas Kīshi Ahhemeniidide riik. Kīsh oli poliitiliselt ja majanduslikult seotud meedlaste, pärslaste ja aarjalastega, kui need rahvad olid oma võimsuse tipul. Selleks, et meresõit ohutumaks muuta, rajasid nad rannikule, sealhulgas Kīshi rannikule meremärke, sealhulgas majakaid.

Marco Polo külastas oma jutu järgi Hiina keisri õukonda, kus keisrinna pärlid väideti pärinevat Kīshi saarelt.

1970. aastatel muutis viimane Pärsia šahh Kīshi luksuskuurordiks rikastele kõikjalt maailmast. Rajati Suur Kasiino, kus tänapäeval on hotell, ja lennujaam, mis suudab vastu võtta isegi Concorde'e.

Pärast islamirevolutsiooni muudeti Kīsh vabamajandustsooniks. Tsooni aastane käive on 9,2 miljardit USA dollarit. 15% kogu Iraani impordist käib Kshi kaudu. 2010 avati isegi Kīshi börs. Vabamajandustsooni investeerimine on tehtud väga soodsaks: 15 aastat maksuvabastust, viisat ei nõuta, 100% välisosalus on lubatud, pangandusteenused on paindlikud ning Kīshil kehtivad välisinvesteeringutele laiendatud õiguslikud tagatised ja kaitse.

Saare vaatamisväärsuste hulka kuulub Kreeka laev. See laev jooksis ööl vastu 26. juulit 1966 Kīshi rannale madalikule ja katsed seda lahti päästa ei õnnestunud. Tõenäoliselt põhjustas selle õnnetuse navigatsiooniviga. Kapten otsustas, et laeva ei ole praktiline päästa, ja jättis selle maha. Tänapäeval lubatakse laevale ka turiste, aga aastate jooksul on rooste laeva keret kahjustanud, ahter on isegi osalt kokku varisenud.