Harilik köömen
| Harilik köömen | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Köömen Carum |
| Liik |
Harilik köömen |
| Binaarne nimetus | |
|
Carum carvi L. | |
Harilik köömen (Carum carvi) on sarikaliste sugukonda köömne perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaheaastane rohttaim tugeva peajuurega. Kehval kuival pinnasel on köömen õitsemise ajal vaevu 30 cm kõrgune. Viljakal põllumullal kasvades võib ta sirguda aga kuni meetriseks[1]. Vars on püstine, oksine, paljas[2]. Lehed kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed[2]. Alumised sulglehekesed asetsevad risti, ülemised lehekesed on väiksemad[2]. Leherootsud pikkade lehetuppedega[2].
Õied valged või roosakad, koondunud varre ladvas liitsarikõisikus, kätis puudub või on vaid üheleheline. Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on kõik väga erineva pikkusega[1]. Ta on üsna varane ja pikaaegne õitseja. Soojas tuulte eest kaitstud metsaservas võib juba mais näha esimesi köömneõisi. Aga sama vaatepilti võib mõnes teises kohas kohata ka augustis[1].
Köömne vili on ehituse poolest kaksikseemnis. Viljad on tömpide roietega, kandilised, paljad ja pruunid. Vilja sõrmede vahel hõõrudes või kriimustades on tunda iseloomulikku head lõhna.
Levila ja kasvukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Kasvab laialdasel alal Euroopas, Siberis, Kaukaasias, Aasias ja Vahemere maades. Põhja-Ameerikasse on ta jõudnud inimese kaasabil ja on seal täiesti kodunenud. Eestis pärismaine. Kasvab teeservadel ja niitudel.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Hariliku köömne vilju ehk köömneid tarvitatakse droogi[3] ja maitseainena. Köömen kuulub vanimate maitsetaimede hulka, mida inimkond on kasutanud. Rikkalikud eeterlikud ja rasvased õlid (umbes 3–7%), park- ja mõruained teevad köömnest suurepärase seedimist soodustava taime. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu.
Kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Kulinaarias on kasutusel hapukapsa ja kartulite maitsestamisel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Laansoo, U. Köömen pole mingi köömes[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Köömen[alaline kõdulink]
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilik köömen andmebaasis eElurikkus
