Edmund Gettier
| Edmund Gettier | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 31. oktoober 1927 |
| Surmaaeg | 23. märts 2021 (93-aastaselt) |
Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.
Gettieri probleem
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Gettieri probleem
Tema kuulsus põhineb ühelainsal kolmeleheküljelisel artiklil "Is Justified True Belief Knowledge?" ("Kas õigustatud tõene uskumus on teadmine?"; 1963; ajakirjas Analysis, 23, pp. 121-3; eesti keeles ajakirjas Akadeemia nr 4, 1998 Anto Undi tõlkes). Selles artiklis seadis Gettier kahtluse alla tol ajal enamiku filosoofide poolt aktsepteeritud definitsiooni, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus. Kuigi selle definitsiooni oli kahtlaseks teinud juba Wittgensteini looming, leidis Gettier uue argumendi selle definitsiooni kahjuks.
Gettier toob mitu näidet uskumustest, mis on nii tõesed kui ka õigustatud, ent mida me intuitiivselt teadmiseks ei nimetaks. Selliseid juhtumeid nimetatakse Gettieri vastunäideteks ehk Gettieri näideteks.
Üks tüüpiline (mitte Gettierilt pärinev) näide oleks niisugune. Oletame, et ma lähen oma sõbrale Katile külla, helistan ukse taga ja ma kuulen vastust "Sisse!" Ma teen ukse lahti ja näen, et Kati seisab esiku teises otsas, umbes 10 meetri kaugusele minust. Sel hetkel ma võib-olla mõtlen: "Kati seisab minust umbes 10 meetri kaugusel" ja ma usun seda. Tegelikult Kati seisabki umbes 10 meetri kaugusel minust, nii et minu uskumus on tõene. Ja minu uskumus on ka õigustatud, sest mul on selleks küllalt palju tõendeid: ma näen Katit ja ma kuulsin tema häält. Normaaljuhul ma ütleksin, et ma tean, et Kati seisab umbes 10 meetri kaugusel minust.
Teisendame nüüd seda näidet. Tegelikult ma näen esiku teises otsas Kati elusuuruses portreed. Kuigi ma kuulsin, et tema hääl tuleb sealtpoolt, tuli see tegelikult sisesidesüsteemist, nii et see ei saanud olla tõendiks selle kohta, kus Kati tegelikult seisis. Võib-olla Kati on keldris. Sel juhul oli minu uskumus küll õigustatud, ent väär. Me ütleksime, et ma ei teadnud, et Kati on umbes 10 meetri kaugusel minust.
Teeme veel ühe teisenduse. Oletame, et Kati köök on kohe teisel pool esiku otsaseina maali taga. Tegelikult on ta praegu köögis ja nõjatub vastu seina. Sel juhul ma usun, et ta on minust umbes 10 meetri kaugusel, mul on selleks uskumuseks õigustus ja see uskumus ongi tegelikult tõene. Ometi tundub, et pole õige nimetada seda uskumust teadmiseks. Kati oli seal täiesti juhuslikult, ja kui ta seal poleks olnud, poleks see minu uskumust muutnud. Seda laadi näitest teeb Gettier järelduse, et õigustatud tõene uskumus ei pruugi veel olla teadmine.
Gettieri vastunäited on pannud filosoofid otsima teadmise definitsiooni, mis töötaks. Vastuseks Gettierile on öeldud näiteks:
- Gettier mõistab õigustust liiga laialt ja arvesse tulevad ainult mõned õigustuse liigid;
- Gettieri näidetes ei olegi tegemist õigustusega ning ainult teatavat laadi tõendid annavad õigustuse:
- Teadmine peab seisnema õigustatud tõeses uskumuses, mis on "tõesust jälitav" (truth-tracking), st niisugune uskumus, et kui see osutuks vääraks, siis seda ei omataks, ja ümberpöördult.