[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Ahvirõuged

Allikas: Vikipeedia
Ahvirõuged lapsel
Ahvirõugete viirusosakesed elektronmikroskoobi all 2003. aasta proovist: vasemal on küpsed virioonid.
Ahvirõugete levik 2022. aasta juulis

Ahvirõuged on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Seda põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae, mis levib piisknakkusena, otsesel kontaktil haigega või haige eritistega saastunud pindade kaudu.[1] Ahvirõugete viirus kuulub poxviridae ehk poksviiruste sugukonda, ortopoksviiruste perekonda koos rõugete, lehmarõugete ja vaktsiiniaga.[2] Selle endeemiline piirkond on Lääne- ja Kesk-Aafrika troopilistes vihmametsades, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks Euroopast ja alates 2003. aastast USA-st.

Haiguse nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates kaks rõugetetaolise tõve puhangut.[3][2] Haiguse peamised levitajad on aga närilised.[4]

Nakatumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid. Inimene võib haigestuda nakatunud loomaga kokku puutudes, näiteks hammustuste ning naha ja limaskesta vigastuste kaudu, samuti haige looma liha süües. Haigus võib levida ka inimeselt inimesele: lisaks vigastatud naha ja limaskesta kaudu organismi sattumisele ka piisknakkusena, kuid nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti, näiteks seksuaalvahekorda.[3][5] Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Haigus levib riigist riiki peamiselt turismi ja loomade transpordiga.[2]

Haiguse sümptomid ja kulg

[muuda | muuda lähteteksti]

Haigustunnused ilmnevad nakatunul 1–3 nädalat pärast nakatumist (peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva). Haigus kestab ligi kaks nädalat.[6] Sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, aga on leebemad. Esimeses etapis võivad tekkida palavik, pea- ja seljavalu, lihasevalu, külmavärinad, lümfisõlmede turse, väsimus.

Lööve, mis tekib 1–10 päeva pärast nakatumist, teeb läbi mitu arenguetappi: maakulid (laigud) -> paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed) -> vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed) -> pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed). Kõigepealt tekib villiline lööve näole, hiljem muudele kehaosadele, kaasa arvatud suguelunditele – algul meenutab lööve süüfilist või rõugeid, hiljem kattub koorikuga, mis pärast eemaldub ja siis pole inimene enam teistele nakkusohtlik.[5]

Suurem osa nakatunuist paraneb mõne nädalaga. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Surmaga lõpeb haigus selle ühe vormi korral kuni 10 protsendil lastel ja noortel täiskasvanutel, samuti immuunsusprobleemidega haigetel.[3][6][2]

2022. aasta haiguspuhang

[muuda | muuda lähteteksti]
Ahvirõuged Suurbritannias 2022. aastal

2022. aasta ahvirõugete puhangu käigus levima hakanud haiguse vorm on tõenäoliselt leebe. Sellega kaasnev suremus on alla ühe protsendi.[2] 2022. aasta 22. mai seisuga oli maailmas registreeritud inimestel 120 ahvirõugete haigusjuhtu.[7] Sama aasta juuni lõpuks oli haigusesse nakatunud üle 4000 inimese ja genoomi uuringutest ilmnes, et tõbi on viimastel aastatel kiiresti muteerunud, tõenäoliselt kiirenes viiruse arenemine 2017. aastal.[8]

Eesti esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 28. juunil 2022.[9] 29. juulil teatas Hispaania Euroopa esimesest ahvirõugete surmajuhtumist.[10] Varasemad surmajuhtumid olid registreeritud Aafrikas.[10]

2024. aasta hädaolukord

[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses Aafrikas kiiresti leviva ahvirõugete uue tüvega clade 1b kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra 2024. aasta augustis. Clade 1b on varasema raskema ja surmavama tüve uus variant. Hädaolukorra väljakuulutamise ajaks oli clade 1b põhjustanud Kongo Demokraatlikus Vabariigis üle 13 700 haigusjuhtumi ja 450 surma ning levinud Rwandasse, Burundisse, Ugandasse ja Keeniasse.[11]

Ennetus ja ravi

[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse kulg on (sõltuvalt haiguse tüvest) reeglina kerge, haigus on tavaliselt iseparanev.[3] Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline rõugevaktsiin, rõugete vastu vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu; vaktsiini saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et vältida tema haigestumist.[4][6] Ahvirõugeid ravitakse antiviraalse ravimi tekovirimaadiga, mis on näidustatud täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga vähemalt 13 kg järgmiste viirushaiguste raviks:

  • rõuged
  • ahvirõuged
  • lehmarõuged

Toimeainena tekovirimaati sisaldav ravim Tecovirimat SIGA on näidustatud ka vaktsiiniaviiruste replikatsioonist põhjustatud tüsistuste raviks.[12] (Eestis seda ravimit ei turustata.) Ahvirõugete ravi keskendub peamiselt sümptomite leevendamisele.[2]

MVA-BM-vaktsiini, millega vaktsineeritakse rõugete ja ahvirõugete vastu, turustatakse nimega Imvanex[13] (Euroopa Liidus), Imvamune (Kanadas) ja Jynneos (USA-s).[14]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda avastati haigus loomadel, täpsemalt ahvidel 1958. aastal.[3] Inimesel tuvastati see esimest korda 1970. aastal, ühel Kongo lapsel. USA-s tuvastati see esimest korda 2003. aastal seoses Ghanast toodud loomadega.[2]

Juuli lõpus 2022 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ahvirõugetega seoses välja hädaolukorra, nimetades nakatumisriski üleilmselt mõõdukaks ja Euroopas kõrgeks – registreeritud oli 16 000 nakatumist 75 riigis, surnud viis inimest.[15]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Ahvirõuged Terviseameti infoleht. Vaadatud 04.06.2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Rohde, Rodney E.; Conversation, The (18. mai 2022). "Everything You Need to Know About Monkeypox, And Why It's Not a Cause For Fear". ScienceAlert. Vaadatud 23. mail 2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Palgi, Greete (19. mai 2022). "Ahvirõuged jõudsid Euroopasse. Eestis ühtegi tuvastatud juhtu pole". Delfi. Vaadatud 19. mail 2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 Rudi, Hanneli (23. mai 2022). "Eesti terviseekspertide hinnangul ahvirõuged pandeemiaks ei kujune". ERR. Vaadatud 25. mail 2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Hispaanias tuvastati seitsmel patsiendil ahvirõuged". ERR. 19. mai 2022. Vaadatud 19. mail 2022.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Harrik, Airika (20. mai 2022). "Ahvirõugete puhangu põhjused jäävad veel selgusetuks". ERR. Vaadatud 21. mail 2022.
  7. ↑ David Mercer (22. mai 2022). "Monkeypox: UK faces 'significant rise' in cases - as more infections found in Europe and US". sky.com (inglise). Sky News. Vaadatud 22. mail 2022. A total of 120 confirmed or suspected cases have been reported - including 20 in the UK - as a top doctor tells Sky News she expects "really significant numbers over the next two or three weeks".
  8. ↑ "Ahvirõugete viirusel tekkis viimastel aastatel ligi 50 mutatsiooni". ERR. 27. juuni 2022. Vaadatud 28. juunil 2022.
  9. ↑ "Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum" ERR, 28. juuni 2022
  10. ↑ 10,0 10,1 "Hispaania teatas esimesest ahvirõugete surmajuhtumist Euroopas" ERR, 29. juuli 2022
  11. ↑ ERR (15. august 2024). "WHO kuulutas ahvirõugete leviku tõttu välja üleilmse hädaolukorra". ERR. Vaadatud 15. augustil 2024.
  12. ↑ "RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE" (PDF). Euroopa Ravimiamet.
  13. ↑ Ravimi omaduste kokkuvõte – Imvanex. Vaadatud 04.06.2022.
  14. ↑ Euroopa Liit plaanib ühiselt ahvirõugete vastu ravimeid ja vaktsiine osta ERR Uudised, 30.05.2022.
  15. ↑ "WHO kuulutas ahvirõugete tõttu välja hädaolukorra". ERR. 23. juuli 2022. Vaadatud 24. juulil 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Ahvirõuged – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ahvirõuged&oldid=6702882"