Dallas

See artikkel räägib linnast Texase osariigis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Dallas (täpsustus)

Dallas
inglise Dallas
Dallase lipp Dallase pitsat
Pindala: 999,2 km²
Elanikke: 1 304 379 (1.04.2020)[1]
Koordinaadid: 32° 47′ N, 96° 49′ W

Dallas on linn Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Trinity jõe kaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 1 304 379. See on elanike arvult USA üheksas ja Texase osariigi suuruselt kolmas linn ning suurim linn Dallas-Fort Worthi (DFW) linnastus, kus elab üle 7,6 miljonit inimese.

Linn on ajalooliselt olnud nafta- ja puuvillatööstuskeskus ning seal ristuvad paljud raudteeliinid. Linna põhiosa asub Dallase maakonnas, mille halduskeskus linn on. Väike osa Dallasest asub ka Collini, Dentoni, Kaufmani, Tarranti ja Rockwalli maakonnas.

Linn on kuulus USAs mitmekülgse toiduvaliku ja restoranide poolest.

Dallase piirkonnas elasid esimestena kado indiaanlased. 1819. aastal USA ja Hispaania vahel sõlmitud Adamsi-Onísi lepinguga, mis määras Uus-Hispaania põhjapiiriks Red Riveri, läks Dallase piirkond Hispaaniale. See püsis Hispaania võimu all kuni 1821. aastani, mil Mehhiko iseseisvus Hispaaniast ja see piirkond hakkas paiknema Coahuila y Tejase provintsis. 1836. aastal eraldus Mehhikost Texase Vabariik. Esimese püsiasula rajas Dallase alale 1841. aastal Tennesseest pärit jurist ja kaupmees John Neely Bryan. Nime "Dallas" päritolu on ebaselge. See võib pärineda ühelt asunikult Joseph Dallas või USA asepresidendilt George M. Dallas. Dallasesse rajati Charles Fourier' mõjutustega utopistlik-sotsialistlik kommuun La Réunion.

2. veebruaril 1856 sai Dallas linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama ja sinna saabus muu hulgas Prantsuse, Belgia, Saksa ja Šveitsi asunikke. Dallase majanduslik tähtsus hakkas kasvama raudteede jõudmisega linna 1870. aastatel. Linnast sai kaubandus-, rahandus- ja transpordikeskus, mis meelitas töölisi mujalt USA-st. Sajandivahetuseks oli Dallas saanud Edela-USA juhtivaks hulgikaubandusturuks. Tähtsaim majandusharu oli puuvilla tootmine. 1893. aasta majanduslanguse tagajärjel suleti paljud ettevõtted ja pangad, samuti langesid puuvilla, saematerjali ja jahu hind. Linn taastus 1898. aastaks

1890. aastal liideti Dallasega East Dallas, millega sai linnast Texase suurim. 1903. aastal sai Dallase osaks ka Oak Cliff. 1909. aastal valmis esimene pilvelõhkuja Mississippist läänes, 15-korruseline Praetorian Building, mis oli mõnda aega Texase kõrgeim hoone. 1908. aasta juulis tabas linna üleujutus, kui üle kallaste tõusis Trinity jõgi.

Dallas (1912)

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati samal ajal naftamaardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus.

22.novembril 1963 mõrvati Dallases 35. USA president John F. Kennedy. 1973. aastal avati Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam. See meelitas paljud ettevõtted Dallassesse oma peakorteri ehitama. 1970.−1980. aastatel tabas linna kinnisvarabuum, sh valmis Dallasse kesklinna kaasaegne siluett.^[2] 1980. aastate alguses oli kõrgpunktis naftatööstus.

Dallases valitseb niiske lähistroopiline kliima. Suvel põhjast ja läänest puhuvad soojad ja kuivad tuuled toovad kuuma ilma, kui õhutemperatuur tõuseb sageli 40 °C lähedale. Talved on pehmed, keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 8,3 °C. Talvel võib põhjast tulla tugev külmafront Texas Norther, mil õhutemperatuur võib langeda kiiresti paarikümne kraadi võrra. Lumesadu esineb tavaliselt 1–2 päeval aastas. Kevaditi põhjast lõunasse liikuvad külmad õhumassid põrkuvad sooja ja niiske õhuga, mille tulemusena tekivad äikesetormid, tugevad vihmahood, rahe ja tornaadod. Tornaadod on Dallasele kõige suurem looduslik oht, kuna linn asub Tornado Alley piirkonna keskmes. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Dallases on 45 °C, mis mõõdeti 26. ja 27. juunil 1980. Madalaim temperatuur mõõdeti 18. jaanuaril 1930, mil oli −19 °C külma. Aasta keskmine sademete hulk on 955 millimeetrit.

Dallase elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 1 304 379. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli elanikke 1 197 816. See on Texase suuruselt kolmas ja USA üheksas linn.

2010. aasta rahvaloenduse järgi oli rassiline koosseis järgmine:

• 50,7% valgenahalised;
• 24,7% mustanahalised;
• 0,5% põlisameeriklased;
• 2,9% asiaadid;
• 17,2% teised rassid;
• 2,7% kahest või enam rassist;
• 42,4% ladinaameeriklased (sõltumata rassist).

Dallases on 337 riigikooli, 89 erakooli, 38 kolledžit ja 32 raamatukogu.

Olulisemad Fortune 500 (2009) ettevõtted Dallases: AT&T, Dean Foods, Texas Instruments, Southwest Airlines ja Energy Future Holdings Corporation.

Dallas on populaarsuselt kolmas ärireiside sihtkoht USA-s.^[3]

Linna läbivad kiirteed Interstate 20, Interstate 30, Interstate 35 ja Interstate 45. Dallases asuv viietasandiline teesõlm High Five Interchange on üks maailma suurimaid.

Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam on lennuliikluse poolest maailmas kolmandal ja reisijate arvult kümnendal kohal.

Ühistransporditeenuseid osutab Dallases Dallas Area Rapid Transit. Ühistranspordiliinidest toimivad Dallases ja selle eeslinnades bussi-, kergraudtee- ja linnalähirongiliinid. Dallases asub Chicago ja Los Angelese vahel kulgeva Amtraki reisirongiliini peatus.

• 
  Kergraudtee Dallases
• 
  Viietasandiline liiklussõlm High Five Interchange
• 
  Dallase-Fort Worthi rahvusvahelisel lennujaamal on seitse maandumisrada

Dallases asub 1888. aastal asutatud Texase esimene loomaaed. Dallase kesklinnas paikneb Pariisi Palais Garnier' eeskujul ehitatud Wilson Building. Texase Kooliõpikute Hoidla kuuendale korrusele, kust Lee Harvey Oswald tulistas 1963. aastal John F. Kennedyt, on rajatud John F. Kennedy mõrva teemaline muuseum Sixth Floor Museum.

Dallas on tuntud kultuurikeskus oma ooperimaja, sümfooniaorkestri ja mitmete teatritega.

1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuv Deep Ellum. Tolle aja džäss- ja bluusmuusika tähtsamad esindajad, nagu Huddie Ledbetter ja Blind Lemon Jefferson, esinesid Ella B. Moore's Park Theateris, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, ning muusikakollektiive, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.^[2]

1872. aastal asutati Dallases Thompsoni varieteeteater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused. 1921. aastal avati Little Theater of Dallas. 1955. aastal loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusi Frank Lloyd Wrighti projekteeritud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastane Dallase rahvusvaheline filmifestival.^[2]

Dallas on Houstoni kõrval Texase spordielukeskus. Esimesed spordiklubid rajati 19. sajandil, mil oli populaarseim hobuste võiduajamine. Dallases on esindatud kõik USA tähtsamatesse spordisarjadesse kuuluvad klubid. Linnas tegutsevad Ameerika jalgpalli klubi Dallas Cowboys, korvpalliklubi Dallas Mavericks, pesapalliklubi Texas Rangers ja jäähokiklubi Dallas Stars.

1984. aastal toimus Dallases Fair Parkil Vormel-1 etapp.

Dallasel on kaksteist sõpruslinna:^[4]

Dallase panoraam 2006. aastal

Dallase panoraam 2006. aastal

 Dallas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Vikisõnastiku artikkel: Dallas

• Linna koduleht
• https://www.visitdallas.com/

v r 50 suurima elanike arvuga linna Ameerika Ühendriikides
1. New York  2. Los Angeles  3. Chicago  4. Houston  5. Phoenix  6. Philadelphia  7. San Antonio  8. San Diego  9. Dallas 10. Austin 11. San Jose 12. Fort Worth 13. Jacksonville 14. Columbus 15. Charlotte 16. Indianapolis 17. San Francisco 18. Seattle 19. Denver 20. Washington 21. Boston 22. El Paso 23. Nashville 24. Oklahoma City 25. Las Vegas 26. Detroit 27. Portland 28. Memphis 29. Louisville 30. Milwaukee 31. Baltimore 32. Albuquerque 33. Tucson 34. Mesa 35. Fresno 36. Sacramento 37. Atlanta 38. Kansas City 39. Colorado Springs 40. Raleigh 41. Omaha 42. Miami 43. Long Beach 44. Virginia Beach 45. Oakland 46. Minneapolis 47. Tampa 48. Tulsa 49. Arlington 50. Wichita
2021. aasta arvestuslikud andmed