Tulsa

Tulsa
inglise	Tulsa
	Lipp Vapp
	Deviis: A New Kind Of Energy
	Pindala: 522,8 km²
	Elanikke: 413 066 (1.04.2020)
	Koordinaadid: 36° 8′ N, 95° 56′ W

Tulsa on linn Ameerika Ühendriikides Oklahoma osariigis, Tulsa maakonna halduskeskus. Linna piirid ulatuvad ka Osage'i, Rogersi ja Wagoneri maakonda. See asub Arkansase jõe kaldal Ozarki mägede jalamil osariigi kirdeosas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 413 066. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 391 906. See on elanike arvult Oklahoma City järel osariigi teine linn. Tulsa linnastus elab 1 015 331 inimest. Tulsa pindala on 522,8 km², millest 10,6 km² moodustavad veekogud. Linn asub osariigi kirdeosas Oklahoma Cityst umbes 160 kilomeetri kaugusel kirdes.

Tulsa sai alguse 1830. aastatel rajatud maskogi indiaanlaste asulast. 1901. aastal püstitati linnas esimene naftapuurtorn ning peagi sai linn USA üheks kõige olulisemaks naftatööstuse keskuseks. 20. sajandil kandis linn hüüdnime "Oil Capital of the World" ("Maailma naftapealinn").

Kui 20. sajandil tugines Tulsa majandus suuresti naftatöötlemisel, siis on tänapäeval linna majandus oluliselt mitmekesistunud. Arenenud on energia-, rahandus-, lennundus-, info- ja tehnoloogiasektor. Tulsat peetakse Oklahoma kultuuri- ja kunstikeskuseks. Linnas tegutseb kaks tuntud kunstimuuseumi, ooperi- ja balletiteater ning üks suurimaid art déco arhitektuuristiilis ehitiste kontsentratsioon riigis.

Loodus

Tulsa ümbrus on kaetud üldiselt metsadega. Linnas asub arvukalt rohealasid ja parke. Tulsat on loetud niiskema kliima ja looduskauni maastikuga Oklahoma osariigi kirdeosa piirkonna Green Country väravaks.

Pinnamood

Linn paikneb Arkansase jõe mõlemal kaldal, Suure tasandiku piiril ja Ozarki mägede jalamil keskmiselt 190–210 meetri kõrgusel merepinnast. Kuna linn asub piirkonnas, mida võivad tabada suured üleujutused, on Arkansase jõele rajatud üks riigi ulatuslikumaid üleujutuste kontrolli süsteeme. Seda hakati rajama 1984. aastal pärast seda, kui tulvavesi nõudis linnas 14 inimelu ja tekitas kahju koguväärtuses 180 miljonit dollarit. 1990. ja 2000. aastatel on Federal Emergency Management Agency linna tunnustanud üleujutuste juhtimise eest. Linna kesk- ja põhjaosa on üldiselt tasane, lõuna- ja loodeosas künklik. Tulsa linnastu kõrgeim tipp on linnastu loodenurgas asuv Holmes Peak (415 m).

Kliima

Tulsas valitseb niiske lähistroopiline kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on 14 °C. Juunist septembrini võib õhutemperatuur kerkida üle 40 °C, millele lisandub lõunatuultega kaasnev kõrge niiskustase. Sügis on lühike, kuid sooja ja päikeselise ilmaga. Talv on üldiselt mahe, alla –10 °C langeb harva. Lund sajab aastas keskmiselt 24 mm.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Tulsas on 46 °C, mis mõõdeti 10. augustil 1936. Madalaim temperatuur mõõdeti 22. jaanuaril 1930, mil oli −27 °C külma.

Aastane sademete hulk on 1040 mm. Kõige enam sajab mais (150 mm), kuid juuni lõpust kuni augusti lõpuni valitseb sageli kuivus. Võrdlemisi palju sajab veel ka septembris ja oktoobris (vastavalt 108 mm ja 100 mm). Kõige sajab vähem jaanuaris ja veebruaris (vastavalt 42 mm ja 47 mm). Kevadel ja varasuvel esineb tugevaid äikesetorme, mis toovad endaga kaasa rahe, tugevad tuulepuhangud ja sageli tornaadod. Tornaadosid võib esineda ka teistel kuudel, isegi detsembris.

Tulsa panoraam 2008. aastal

Ajalugu

Meadow Goldi märk on tervitanud aastakümneid maanteel Route 66 reisijaid

1830. aastatel asusid toonase Indiaanlaste territooriumi alale maskogid, kes rajasid 1836. aastal praeguse Tulsa kohale esimese asula. Indiaanlased panid asulale nimeks Tallasi, mis tähendab maskogi keeles "vana linn", ning millest sai hiljem "Tulsa". Tulsa ümbrusesse asus elama ka teisi riigi edelaosast sunniviisiliselt ümberasustatud indiaanirahvaid.

Valged asunikud hakkasid piirkonda saabuma seoses St. Louis–San Francisco Railway raudteeliini valmimisega.^[2] 18. jaanuaril 1898 sai Tulsa linnaõigused. Enne seda, kui 1901. aastal Arkansase jõe kaldalt naftat avastati, oli Tulsa veidi üle tuhande elanikuga väikelinn. 1905. aastal avastati Tulsast lõuna pool Glenn Poolis suur nafta- ja maagaasimaardla. Puhkes naftabuum ning linnas alustasid tegevust kümned naftatöötlusettevõtted. Sellega seoses kasvas Tulsa rahvaarv kõigest 30 aastaga tuhandest 141 tuhandeni. Erinevalt Oklahoma kirdeosa teistest linnadest ei tulnud sisserändajad lõunaosariikidest, sh Texasest, vaid idarannikult ja Kesk-Läänest. Selle tõttu erineb Tulsa rahvuslik koosseis teistest Oklahoma linnadest, sh on Tulsas on märkimisväärselt suurem katoliiklaste ja juutide kogukond.

20. sajandil oli Tulsa tuntud maailma naftapealinnana (Oil Capital of the World). Tänu naftatööstuse edukale käekäigule puhkes linnas ehitusbuum, kui Tulsa kesklinn ehitati üles art déco stiilis.

20. sajandi alguses paiknes Tulsa linnajaos Greenwoodis riigi üks jõukamaid afroameeriklaste kogukondi, mida kõnekeeles tunti kui "Black Wall Street". 31. mail 1921 puhkes linnajaos USA ajaloo üks tõsisemaid rassivägivalla juhtumeid ja mässe (Tulsa rassirahutused), mille käigus valged ründasid mustanahalisi. Greenwoodi linnaosa põles peaaegu täies ulatuses maha. 16 tundi väldanud mässu ajal hukkus ametliku aruande järgi 23 mustanahalist ja 16 valget, kuid tegelikult võis hukkunute arv küündida 300, kellest enamus olid mustanahalised.

Tulsa panoraamvaade 1909. aastal

1926. aastal valmis Chicagost Los Angelesse kulgenud maantee Route 66, mis läbis ka Tulsat. Kohaliku ettevõtja Cyrus Avery eestvedamisel asutati linnas U.S. Highway 66 Association, tänu millele on Tulsat nimetatud ka "Route 66 sünnikohaks". Maanteel Route 66 oli oluline roll Tulsa arengus, kuna linn teenis maanteel sõitjate teenindamiselt.

1980. aastatel üleriigiline majanduslangus jättis oma jälje ka Tulsa majandusele. Oklahoma ja Texase majandused sõltusid märkimisväärselt naftatööstusest ning ületootmise tõttu hakkasid naftahinnad langema. Pärast 1980. aastaid on linna majandus muutunud oluliselt mitmekesisemaks.

2020. aastal otsustas USA Ülemkohus McGirt v. Oklahoma otsuses, et suur osa Oklahoma idaosast kuulub indiaanlaste maale, kaasa arvatud Tulsa linn. Linna kiirteest Interstate 244 põhja pool paiknev osa kuulub tšerokiide reservaati ja kiirteest lõunas paiknev osa maskogide reservaati.^[3]

Rahvastik

Rahvaarvu dünaamika
Loendus	Rahvaarv	%±
1900	1390	—
1910	18 182	1208,1%
1920	72 075	296,4%
1930	141 258	96,0%
1940	142 157	0,6%
1950	182 740	28,5%
1960	261 685	43,2%
1970	331 638	26,7%
1980	360 919	8,8%
1990	367 302	1,8%
2000	393 049	7,0%
2010	391 906	−0,3%
2020	413 066	5,4%

Elanike on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 413 066. See on rahvaarvult osariigi teine ja riigi 47. linn.

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 62,6% elanikest valged, 15,6% mustanahalised, 5,3% põlisameeriklased ja 2,3% aasialased. Ladinaameeriklased sõltumata rassist moodustasid 14,1%.

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 43 045 dollarit ja elaniku kohta 28 104 dollarit. Alla vaesuspiiri elavate inimeste määr oli 20,3%, mis on kõrgem kui osariigi keskmine.^[4]

Tulsal on rikas religioone ajalugu. Tulsa paikneb lõunaosariike hõlmavas Piiblivöös, kus protestantlikud ja kristlikud traditsioonid on jätkuvalt olulisel kohal. Lisaks asub Tulsas väidetavalt suurim unitaaruniversalismi kogudus riigis.

Arhitektuur

Uusgooti stiilis Philtower Building ümbritsetud kaasaegsetest büroohoonetest

Tulsa 20. sajandi alguse ehitusbuum langes kokku art déco arhitektuuristiili esilekerkimisega USA-s. Art déco stiiliga hooned on koondunud peamiselt vanematesse linnaosadesse, peamiselt kesklinna. Paljud nendest hoonetest on võetud kultuurimälestistena muinsuskaitse alla. Lisaks pärineb 20. sajandi alguses arvukalt Craftsman-, storybook-, uuskoloniaal- ja Tudori stiilis eramuid.

20. sajandi teises pooles puhkenud ehitusbuumi käigus püstitati kesklinna modernseid büroohooneid. Linna ühe omanäolisema arhitektuuristiiliga hooneid on Oral Robertsi Ülikooli postmodernses futuristlikus stiilis peahoone. 2008. aastal avatud mitmeotstarbeline sisehall BOK Center ühendab paljusid linna silmapaistvaid stiile, sh indiaanlaste mõjusid ning art déco ja modernset stiili. BOK Centeri on projekteerinud César Pelli, kes on muuhulgas ka projekteerinud ka Petronas Towersi Malaisias.

Tulsa kõrgeim hoone on 1976. aastal valminud 203 meetri kõrgune BOK Tower, mis oli kuni 2011. aastani lisaks osariigi kõrgeim hoone.

Majandus

Tulsa majandus on traditsiooniliselt tuginenud naftatööstusel (naftapuurimine, naftatooted, rafineerimine ja naftauuringud). Linnas asub paljude nafta- ja maagaasiettevõtete peakorter. Naftatööstusel kõrval on arenenud energia-, rahandus-, lennundus-, info- ja tehnoloogiasektor.

Transport

Tulsal on ulatuslik maanteevõrk, mis ühendab linna teiste lähimate suurlinnadega. Tähtsaim maanteekoridor on kiirtee Interstate 44, mis ühendab Tulsat Oklahoma City ning Joplini ja Saint Louisega Missouri osariigis. Lisaks läbivad linna riiklikud maanteed Route 64, Route 75, Route 169 ja Route 412. Aastatel 1926–1985 kulges läbi linna maantee Route 66.

Linna loodeosas kaheksa kilomeetri kaugusel kesklinnast asub rahvusvaheline lennujaam, mis teenindab aastas ligi kolme miljonit reisijat. Sellega on reisijate arvult osariigi teine lennujaam. Linna edelaosas asub Richard Lloyd Jones juuniori lennujaam, mida kasutatakse eelkõige üldlennunduse otstarbel.

Läbi linna kulgevad BNSF Railway, Union Pacific Railroadi ja South Kansas and Oklahoma Railroadi kaubaveo rongiliinid. Reisirongiliinid linna ei läbi.

Tulsa eeslinnas Catoosas asub Arkansase lisajõe Verdigrise kaldal oluline kaubasadam.

Ühistransporti opereerib linnas Metropolitan Tulsa Transit Authority. Linnas asub linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma Greyhound Linesi bussipeatus liinil St. Louis–Phoenix.

Haridus

Tulsa messikeskuse juures asuv ikooniline Kuldne Puurija, mis ehitati 1956. aasta rahvusvahelise petrooliuminäituse jaoks

Tulsas tegutseb 15 kõrgkooli, sh 1894. aastal loodud Tulsa Ülikool ja 1965. aastal tegevust alustanud kristlik Oral Robertsi Ülikool. Lisaks asub linnas mitu Oklahoma State University ja Oklahoma Ülikooli osa.

Meedia

Linnas ilmub päevaleht Tulsa World. Trükiarvult on see Oklahoma osariigis The Oklahomani järel teine päevaleht

Kultuur

Linnas asub mitu rahvusvaheliselt tuntud kunstimuuseumi, sh Philbrooki Kunstimuuseum, kus on paljude maailmakuulsate kunstnike teoseid, ning Gilcrease'i muuseum, kus on maailma suurim indiaanlaste kunsti- ja artefaktikogu. Lisaks asub linnas USA folkmuusikule Woody Guthrie'le pühendatud muuseum, kosmonautikamuuseum, Oklahoma džässmuusika kuulususte hall ja Greenwoodi kultuurikeskus, mis säilitab afroameeriklaste kultuuri pärandit.

Tulsas tegutseb mitu tantsu-, teatri- ja balletitruppi, samuti ooperiteater ja sümfooniaorkester. Nendest enamus tegutseb linna suurimas kultuurikeskuses Tulsa Performing Arts Center, mille projekteeris tunnustatud 20. sajandi arhitekt Minoru Yamasaki.

Linnas on alguse saanud muusikastiil Tulsa sound, mis segab endas rockabilly 't, kantrit, rock'n'roll 'i ja bluusi. Seda on esitanud mitmed tuntud Oklahoma muusikud, teiste seas J. J. Cale ja Leon Russell, kuid samuti inglise kitarrist Eric Clapton. Linnas asub arvukalt kontserdi- ja tantsusaale ning muusikaklubisid. Tulsas asuvat kontserdisaali Cain's Ballroom, kus 1930. aastatel esines Bob Wills koos oma saateansambliga Texas Playboys, loetakse läänesvingi sünnikohaks.