-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Filosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Matemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Bioinseneeria instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTAkadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondUppsala 6, Lossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Üliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondTartu Ülikooli raamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0GrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0
Kestliku elustiili soovitused Tartu Ülikoolis
Tartu Ülikoolis usume teadmiste, innovatsiooni ja koostöö jõusse kestlikuma tuleviku loomisel. Juba praegu leidub palju võimalusi teha igapäevaelus teadlikke tarbimisotsuseid ja vähendada oma keskkonnamõju. Kestliku eluviisi poole võiks pürgida igaüks ja sellega saab ka ülikoolipere teistele eeskujuks olla.
Siit veebilehelt leiad infot selle kohta, kuidas kujundada enda elustiil kestlikumaks, mõtestada oma tarbimiskäitumist ja juurutada uusi keskkonnahoidlikke harjumusi. Lisaks aitab juhend uutel üliõpilastel Tartu eluoluga kiiremini kohaneda. Kuigi siin esitatud näited puudutavad peamiselt Tartu linna, on neist kasu ka kõikjal mujal. Sel veebilehel on üldised põhimõtted. Praktilisemad ja põhjalikumad juhised leiad juhendist „Kestlik elustiil Tartus“.
Kuidas tarbida nii, et mõju keskkonnale ja rahakotile oleks võimalikult väike? Järgnevad soovitused aitavad igapäevavalikuid paremini läbi mõelda.
🛒Väldi liigsete tarbeesemete ostmist. Mõtle hoolikalt läbi, kas ost on päriselt vajalik. Hoia meeles, et uue asja soetamise asemel on väiksema keskkonnamõjuga see, kui vähendad tarbimist või pikendad olemasoleva toote kasutusiga. Kui otsustad siiski osta, eelista võimaluse korral uue asemel kasutatud toodet, mis on keskkonnahoidlikum valik.
🌳 Vali kvaliteetne ja vastupidav toode. Eelista riideid ja esemeid, mida saad kasutada eri olukordades ja võimalikult tihedalt ning mille puhul ei pea muretsema, et need muutuvad varsti kasutuskõlbmatuks. Toote keskkonnamõju kohta annavad infot mitmesugused märgised, näiteks energiatõhususe märk.
🏪 Vali vastutustundlik tootja ja edasimüüja. Eelista ettevõtteid, kes järgivad eetikatavasid, austavad inimõigusi ja keskkonda ning võitlevad sotsiaalsete probleemide vastu. Kohalikke tooteid tarbides näed paremini nende mõju loodusele ja saad toetada oma piirkonna elu. Paraku esitab mõni ettevõte oma toodete kohta valeväiteid või pooltõdesid, näidates end tegelikust keskkonnahoidlikumana. Ettevõtete sellist tegevust kutsutakse rohepesuks.
🔄 Taaskasuta ja paranda. Ühekorratoote (nt kohvitops, joogikõrs, näomask, pabertaldrik) valimise asemel mõtle läbi, milline oleks pikema kasutuseaga samaväärne toode. Kasutusiga pikendab ka see, kui eset saab katkimineku korral parandada. Nutiseadmed võid lasta parandada näiteks teenuseosutaja juures (Telia, Tele2, Elisa), aga viia ka teistesse ettevõtetesse, kus parandatakse muidki elektroonikaseadmeid. Kõlblik ese, mida sa ise enam ei vaja, anna tuttavale, anneta abivajajale või vii taaskasutuspoodi.
🎨 Leia vanale esemele uus kasutusviis. Näiteks saab klaaspurke kasutada nii hoidiste jaoks kui ka dekoratsioonina ning vana pakendit praktilise hoiupaigana. Vana pehmemööbli osadest võib meisterdada aseme koduloomale, vanu riideid on võimalik kasutada koristuslappidena. Kasutusviise on palju!
🌾 Eelista taaskasutatud ja ümbertöödeldud materjalist toodet. Riideesemed, pakendid ja muud tooted, mis on tehtud osaliselt või täielikult ümbertöödeldud materjalidest, on parem alternatiiv taastumatutest loodusvaradest toodetule.
🎡 Anna jäätmed ringlusse. Sordi võimalust mööda oma majapidamises ja ülikoolis tekkinud jäätmeid. Järgi jäätmekäitlejate juhiseid, sest korrektselt saab ringlusse suunata ainult õigesti sorditud jäätmed.
Elektri tarbimine
⚡ Vaata üle oma tarbimisharjumused. Näiteks tõmba mikseri või röstri pistik välja, kui sa seadet ei kasuta, ja lõpeta telefoni laadimine, kui aku on juba täis. Püüa hoiduda pooltühja pesumasina ja nõudepesumasina kasutamisest. Samuti tasub elektri säästmiseks kuivatada pesu kuivati asemel nööril.
🔋 Eelista energiasäästlikke seadmeid. Kasutame iga päev elektroonikaseadmeid (süle-ja lauaarvuti, nutitelefon, mängukonsool, televiisor), mis võtavad palju elektrit. Kui hakkad ostma uut seadet, uuri selle energiamärgist ja eelista energiatõhusat mudelit. Kui sa seadet parajasti ei kasuta, tasub see ooterežimile jätmise asemel välja lülitada.
💡 Kasuta nutikat valgustust. Eelista energiasäästlikke leedlampe, mis kestavad kauem kui hõõglambid. Ruumist lahkudes kustuta tuli. Võimaluse korral eelista loomulikku valgust.
🔆 Vali taastuvenergia. Kui saad valida ise oma elektripaketti, eelista roheenergiat.
Vee tarbimine
🚿 Ära raiska vett. Jälgi oma veetarbimist ja püüa vähendada liigset veekasutust. Hambaid pestes sulge kraan, kui sa vett parajasti ei kasuta. Duši all saad vett lühema pesuajaga kokku hoida. Hoolitse selle eest, et veesüsteem ei lekiks, sest see võib põhjustada märkimisväärset vee raiskamist. Kui märkad, et ühiskasutatavas hoones on jäetud kraanivesi jooksma, keera see kinni. Kui toru lekib, teavita sellest hoone töötajat.
🚰 Eelista kraanivett. Üle Eesti saab ühisveevärgist hea kvaliteediga ja rangetele nõutele vastavat joogivett. Ka Tartus on kraanivee kvaliteet väga hea. Kui valid pudelivee asemel kraanivee, säästab see nii rahakotti kui ka keskkonda.
🥬 Tarbi rohkem taimseid toite. Lisa oma menüüsse näiteks puu- ja köögivilju, teravilju, kaunvilju ja pähkleid. Taimsel toidul on väiksem keskkonnamõju, sest üldjuhul on selle tootmiseks võrreldes loomset päritolu toiduainetega vaja vähem maad, vett ja muid varusid.
🚜 Eelista kohalikku ja hooajalist toitu. Värske ja maitsva roa tegemiseks saad ideid nii poest kui ka turult. Kohalik ja hooajaline toit on tavaliselt väiksema kliimamõjuga, kuna neid ei pea kaugelt vedama ega kaua säilitama. Lisaks saad kohalikku toitu eelistades toetada oma piirkonna põllumajandustootjaid ja kogukonda.
🚯 Vähenda toidu raiskamist. Umbes 16% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest põhjustab toidu äraviskamine, sest sellega lähevad raisku ka toidu tootmiseks, veoks ja müügiks kulutatud ressursid. Kõige rohkem toitu visatakse ära kodudes, kus tekib ligikaudu pool (48%) toidujäätmetest. Ka väiksed muutused tarbimisharjumustes võivad aidata toidujäätmete hulka märkimisväärselt vähendada. Mõtle läbi, millises koguses sa toitu tarbid, ning kavanda ostud ja söög korrad selle alusel.
🗺️ Uuri tooraine päritolu. Tootmisprotsessis on oluline nii tooraine keskkonnasäästlik hankimine kui ka tootmise sotsiaalne eetilisus, näiteks see, et ei kasutataks lapstööjõudu. Eelista kaupu, mille tootmise kestlikkus on tõestatud sertifikaadiga. See aitab suurendada keskkondlikku ja sotsiaalset kestlikkust ning tagab, et ressursse kasutatakse säästlikult.
🍎 Jäta kilekott võtmata. Ainult paari õuna või ühe banaanikobara jaoks pole seda vaja. Kiirem ja tihti ka mugavam on tõsta puu- ja juurviljad korvi ilma pakendita.
♻️ Taaskasuta kilekotti. Kilekoti ostmist pole alati võimalik ega mõistlik vältida. Kui kasutad tavalist kilekotti, jäta see terveks, hoia alles ja kasuta seda uuesti. Väldi poes kilekotile kleepsu panemist ja püüa kinnisõlmitud kott ilma seda rikkumata avada.
🛍️ Eelista korduskasutatavaid kotte. Mine poodi oma kotiga ja hoia selle sees ka väikseid puu-või juurviljakotte, et sa ei peaks iga kord uut kile-või paberkotti ostma. Paljudes poodides pakutakse õhukesest kangast või võrgust taaskasutatavaid kotte, mis on vastupidavad ja mõeldud asendama kilekotte. Samuti võid sarnaseid ja pisut varieeruvate omadustega kotte leida internetipoodidest ning kohalikelt käsitöölistelt. Neid saad ka ise vanadest T-särkidest, padjapüüridest või kardinatüllist valmistada.
🍱 Kasuta oma karpi. Lahtiste kaupade jaoks, mida pole võimalik kaupluses riide- või võrkkotti panna, saab võtta kaasa korduskasutatava karbi. Kui ulatad selle toidupoes külma või sooja toidu letis poetöötajale, on ta tavaliselt vastutulelik. Sa ei pea muretsema, et su karbi kaal suurendab hinda, sest toiduaine kaalumisel arvestab teenindaja kaalu hinnast maha. Ka siis, kui lähed toitlustuskohta oma karbi või joogitopsiga, saab mõnikord osta toidu soodsamalt, sest toitlustaja hindab seda, et tal jääb ühekordse pakendi soetamise kulu tegemata.
🥡 Eelista toitlustuskohas taaskasutatavat karpi. On kohvikuid ja restorane, kes on huvitatud enda keskkonnajälje vähendamisest ning pakuvad võimalust osta toit kaasa korduskasutatavas karbis.
🔢 Vii end kurssi jäätmeliikidega. Tavaliselt on nendeks papp ja paber, klaas ning pakendi-, bio- ja olmejäätmed. Tutvu kohalike prügikorraldusjuhistega ning uuri, millised jäätmed tuleb sortida ja millised tohib panna olmejäätmete konteinerisse.
🗑️ Loo endale kodus või ühiselamus praktiline prügisortimissüsteem. Kasuta eri jäätmete hoidmiseks mitut prügikasti või kotikest, mille võid segaduse vähendamiseks selgelt märgistada.
♻️ Uuri jäätmekogumispunktide kohta. Vii end kurssi kohalike taaskasutusvõimalustega ja selgita välja, kus asuvad jäätmekogumispunktid eri liiki jäätmete konteineritega.
🌱 Kogu biojäätmed eraldi või komposti need võimaluse korral. Kogu biojäätmed biolagunevasse kilekotti ja viska selleks mõeldud konteinerisse. Võimaluse korral kaalu kompostimist, mis on suurepärane viis toidu- ja aiajäätmete taaskasutamiseks ning aitab vähendada prügikogust. Komposti saab tarvitada aiaväetisena, mis kahandab vajadust keemiliste väetiste järele ja loob loodusliku ringluse. Biojäätmete liigiti kogumise kohustus jõustus kogu Eestis 1. jaanuaril 2024.
🌳 Kogu panditähisega taara eraldi. Valdaval osal Eestis müüdavatest joogipudelitest ja -purkidest on panditähis. Kogu need muudest jäätmetest eraldi ja vii vastuvõtupunkti, et nende eest tasutud pant tagasi saada. Nii aitad taaral tagasi ringlusse jõuda. Ka avalikus kohas pane taara selleks mõeldud kohta või võta endaga kaasa.
Kestlik liikumine ja transport
Jalgsi liiklemisel on keskkonna seisukohast kõige rohkem eeliseid, seega tasub võtta eeskuju Kristjan Jaak Petersonist.
- Jalgsi on lihtsam. Tipptundidel, mil inimesed liiguvad töökoha ja kodu vahet, tekib ka Tartu linnas liiklusummikuid. Sel ajal saab kesklinnas jalgsi kiiremini kohale kui auto või bussiga. Lisaks ei pea kõndides muretsema parkimiskoha leidmise ega selle eest tasumise pärast.
- Naudi ümbruskonda. Jala liikumine võimaldab sul ümbritseva keskkonnaga lähemalt tutvuda. Lisaks saad nautida linnaruumi ja erinevaid aastaaegu.
- Tervisekasu. Kõndimine on vähese koormusega aeroobne treening, mis aitab parandada südame-veresoonkonna seisundit, tugevdada lihaseid ning saavutada ja säilitada tervislikku kehakaalu. Vabas õhus kõndimine võib vähendada stressi, ärevust ja depressiooni, edendades üldist vaimset heaolu ja tugevdades immuunsust.
- Väike õnnetuseoht. Jalakäija satub õnnetustesse üldiselt harvem kui jalgrattur, kergliikuri või mootorsõiduki kasutaja.
- Kulutõhusus. Kõndimiseks pole vaja kütust, sõidukihooldust ega piletit. Tänu sellele on see üks kulutõhusamaid liikumisviise.
- Nullheide. Kõndimine ei tekita kasvuhoonegaase, vähendab sõltuvust fossiilkütustest, linnaruumi õhusaastet ja liiklusmüra, samuti kulub linna taristu vähem.
Tartu linn eelisarendab rattaga liiklemise võimalusi ning tänu sellele on viimastel aastatel siia rajatud palju uusi kerg- ja rattaliiklusteid. Nagu jalgsi liikudes, nii hoiad ka rattaga sõites peale keskkonna ka enda füüsilist ja vaimset tervist ning säästad raha.
- Eelista tavaratast, sest nii kasutad oma lihasjõudu (mõjub hästi tervisele), väldid elektrienergia kulutamist ja elektroonikaprügi teket (vanad akud). Nii Tartu linn kui ka Tartu Ülikool on osalenud rattaparklate arendamises. Tasuta parkimine on siin ratturil alati käepärast.
- Rattaringlus. Tartus on loodud rattalaenutuse süsteem, mis pakub kestlikku võimalust lähisõitudeks. Valikus on nii tava-kui ka elektrirattad. Rattaringluse rattaid saad kasutada enda jaoks sobival ajal ja kohas – üle linna ja Tartu lähivaldades on 100 rattaringluse parklat. Rattaringluse ratast kasutades ei pea sa kulutama raha oma ratta soetamisele, hooldusele ja remondile ega muretsema selle hoidmise pärast ajal, mil sa seda ei kasuta.
- Elektritõukerattad ja teised mootoriga kergliikurid (elektrirulad, tasakaaluliikurid jt istekohata sõidukid) on mugavad, kiired ja lihtsad kasutada. Need on lühema sõidu puhul autole hea alternatiiv.
Tartu soosib kergliikluse kõrval ka busside kasutamist. Kestliku biogaasiga sõitvad bussid on linna põhilised liiklusvahendid ja 13 linnaliini tagavad tiheda ühenduse piirkondade vahel. Paljude suuremate ülikoolihoonete ees või vahetus läheduses on bussipeatus.
🪪 Bussikaart. Tartus saab osta pileti bussist või kasutada bussikaarti, mida tuleb bussi minnes tuvasti juures viibata. Bussikaart muudab ühissõidukiga sõitmise taskukohasemaks. Veel soodsam on sõit siis, kui oled kaardi isikustanud.
🎫 Bussi ja rattaringluse ühispilet. Tartu ühispilet annab võimaluse kasutada peale linnaliinibusside ka rattaringluse jalgrattaid.
🚍 Buss või rong on suurepärane valik linnadevaheliseks ja kaugemaks sõiduks ning on üldjuhul keskkonnasäästlikum kui oma autoga liikumine. Peale selle võimaldab rongi- või bussisõit kasutada aega õppimiseks, töötamiseks või puhkamiseks.
🗺️ Eestist kaugemale reisides kaalu samuti võimaluse korral lennureisi asemel bussi-või rongireisi. Eelista oma reisi kavandades kestlikke liikumisvahendeid, mugavaid ühendusi ja soodsaid pileteid ning püüa valida kohalejõudmiseks kõige mõistlikum teekond. Abiks on Google Maps või muu kaardirakendus.
Heaolu säilitamine
Kestlik eluviis ei tähenda ainult keskendumist loodushoiule, vaid ka inimesele looduse keskel. Peale õpingute ja töö tuleb pöörata tähelepanu oma vaimsele, sotsiaalsele ja füüsilisele heaolule, et olla rahulolev ja tasakaalukas ning saavutada edu nii õpingutes, töös kui ka muudes ettevõtmistes. Kui oleme puhanud ja tunneme end hästi, teeme ka targemaid ja teadlikumaid otsuseid. Siin on üldised põhimõtted ja näpunäited, mis aitavad sul enda tervist ja heaolu hoida.
🫶 Hoolitse enda eest. Märka oma vajadusi ja võta enda jaoks aega. Maga piisavalt ning püüa tasakaalustatult toituda ja korrapäraselt liikuda. Pühenda aega oma meelistegevusele, mis aitab sul lõõgastuda ja taastuda: loe raamatut, kuula muusikat, tee joogat või mediteeri.
🤝 Loo ja hoia tervislikke inimsuhteid. Ole avatud uutele sõprussuhetele ning osale ülikooli ja kogukonna üritustel. Leia inimesed, kellega saad jagada oma rõõme ja muresid ning kellelt vajaduse korral abi küsida. Inimsuhted pakuvad võimalust teistelt õppida ja loovad ühtekuuluvustunde. Tutvuste loomiseks on hea koht näiteks mõni üliõpilasorganisatsioon, mille tegevuses osalemine võimaldab sul omandada uusi oskusi ning toetada ühiskonna ja kogukonna heaolu.
🧘 Märka, mis sinus stressi tekitab. Stress on lahutamatu osa elust, mispärast on tarvis teada tervislikke viise sellega toimetulemiseks. Proovi stressi maandamise võtteid, näiteks hingamis- ja lõdvestusharjutusi, ning ole kehaliselt aktiivne. Võta aega lõõgastumiseks ja keskendu hobidele, mis aitavad sul stressist taastuda. Tartu Ülikool pakub üliõpilastele tasuta psühholoogilist nõustamist. Nõustaja poole tasub pöörduda stressi, ärevuse, depressiooni, suhteprobleemide, madala enesehinnangu ja muude emotsionaalsete murede korral.
📋 Leia tasakaal õpingute ja vaba aja vahel. Kui juhid oma aega oskuslikult, jõuad päeva jooksul nii õppida kui ka lõõgastuda. Koosta endale oma vajadusi arvestades ajakava ja sea teostatavad eesmärgid. Nii on lihtsam leida kohustuste ja vaba aja vahel tasakaalu ning ennast hoida.
📌 Tartu Ülikool pakub üliõpilastele nii õppe-kui ka karjäärinõustamist. Õppenõustamise eesmärk on pühenduda sinu akadeemilisele arengule ja õpiedukusele. Karjäärinõustamisel keskendutakse karjäärieesmärkide ja tööalase arengu toetamisele.