Kuidas sõlmida õppelepingut?

Vastavalt õppekorralduseeskirjale on väliskõrgkooli õppima suunduval üliõpilasel kohustus sooritada väliskõrgkoolis minimaalselt 15 EAP mahus õppeaineid semestris ja taotleda nende arvestamist oma õppekava täitmisel Tartu Ülikoolis. Silmas tuleb pidada, et tulenevalt õpirändeprogrammist või välisülikoolist võib minimaalne maht olla kõrgem. 
Väliskõrgkoolis planeeritavad õppeained tuleb kooskõlastada enne õpirände algust, esitades koduüksusesse õppeainete õppekavas arvestamiseks õppeplaan ning sõlmides selle alusel õppelepingu. Kõik õppelepingus kokku lepitud õppeained tuleb välisülikoolis sooritada. Soovi korral õppeainete valikut muuta (sh valitud õppeainetest loobumine) tuleb vormistada õpirände alguses õppelepingu muudatus.

Praktikale suundujad peavad välispraktika eest koguma samuti ainepunkte ehk see peab toimuma TÜ praktikaõppeaine(te) raames, sobivad ka valik- ja vabaained. Samas ei ole praktikaaine mahul miinium- ega maksimumnõuet (v.a lühiajalise põimitud õpirände korral, kus miinimumnõudeks 3 ECTS).

Image
Skeem
opirandekeskus (autor: Merli Mari Utsal)

Täpsemad juhised ja dokumendivormid õppeplaani, õppelepingu ja praktikalepingu vormistamiseks:

Enne välismaale õppima minekut tuleb lasta hinnata väliskõrgkoolis plaanitud õppeainete sobivust TÜ õppekavasse. Selleks on vaja akadeemilisse üksusesse esitada:

Chrome kasutajad saavad dokumente avada järgnevalt: open link in new window ning seejärel kopeeri aadress uude aknasse! 


Õppeplaanile tuleb lisada välismaal sooritatavate ainete sisukirjeldused. Informatsiooni väliskõrgkoolis õpetatavate õppeainete kohta saab vastava kõrgkooli kodulehelt või sealselt kontaktisikult. Õppeplaani vaatab läbi TÜ vastava akadeemilise üksuse VÕTA komisjon, kes teeb otsuse 14 päeva jooksul taotluse esitamisest (juulis otsuseid ei tehta), kinnitades üliõpilase taotluse osaliselt, täielikult või lükates selle tagasi.

Õppeainete TÜ õppekavas arvestamise ja VÕTA-komisjonide tööga seotud küsimustega pöördu:
 VÕTA nõustaja akadeemilises üskuses

Väliskõrgkoolis õppimise eelduseks on kolmepoolse (üliõpilane, erialaüksus, väliskõrgkool) õppelepingu (Learning Agreement) sõlmimine. Õppelepingus lepitakse kokku väliskõrgkoolis sooritatav õppetöö ja vastavalt eelnevalt heaks kiidetud õppeplaanile see, kuidas väliskõrgkoolis läbitav õppetöö TÜ õppekavas arvestatakse, samuti õpirände periood.

Erasmus+ Euroopa semestriõpe ja lühiajaline põimitud õpiränne partnerkõrgkoolis

Erasmus+ programmi õpirändes (nii semestriõppes kui lühiajalises põimitud õpirändes) osalejad sõlmivad õppelepingu elektrooniliselt (Online Learning Agreement ehk OLA), vormistades õppelepingu SoleMOVE süsteemis. Arvestades, et OLA sõlmimine on ka Erasmus+ programmi seatud tingimus, võib paberil õppelepingu vormistada ainult juhul, kui vastuvõttev väliskõrgkool tehnilistel põhjustel ei saa elektroonset õppelepingut omaltpoolt kinnitada. Pane tähele:

  1. Enne OLA vormistamist küsi välisülikoolist, kes on nende poolt kontaktisik, kelle kontaktid lepingusse lisada;
  2. Aluseks võta juba erialaüksuse poolt heaks kiidetud õppeplaan ja täida nii välisülikoolis võetavate õppeainete info kui semestriõppe puhul ka see, kuidas õpirännet TÜ õppekavas arvestatakse (kuhu õppeained paigutuvad);
  3. TÜ poolt kinnitab (SoleMOVE süsteemis) õppelepingu erialaüksuse õppelepingu kinnitaja;
  4. Selguse huvides olgu öeldud, et välisülikool ei kinnita lepingut SoleMOVE süsteemis -  see liigub andmevahetuse kaudu nende poolt kasutatavasse süsteemi. Kui OLA on kinnitatud, siis nii üliõpilane kui TÜ õppelepingu kinnitaja näevad seda SoleMOVE-s;
  5. Kinnitatud õppelepingu alusel vormistatakse dekanaadi/instituudi poolt sind väliskõrgkoolis õppijaks (vastav info nähtav ÕIS-s); õpirände periood ÕIS-s vastavalt õppelepingus kokku lepitud perioodile.

Soovitav on nii välisülikooli kui TÜ õppelepingu kinnitajat e-kirja teel informeerida, kui OLA ootab nende kinnitust ja samuti, kui see on saanud kõigi kolme osapoole kinnitused.

Kui OLA sõlmimine (st digitaalne kinnitamine süsteemis) pole võimalik, siis tuleb leping sõlmida paberkandjal. Selleks tuleb kasutada SoleMOVE süsteemis vormistatud OLA väljatrükki (alla laadida pdf, trükkida välja ja võtta allkirjad). Oluline on meeles pidada, et kõik osapooled peavad sellisel juhul andma käsitsi kirjutatud allkirja.

OLA SoleMOVE süsteemis sõlmimise instruktsiooni leiad siit:

Elektroonilise õppelepingu (OLA) vormistamise juhend

Teised üliõpilasvahetusprogrammid

Õppeleping tuleb sõlmida kasutades selleks ette antud vormi paberkandjal, vt järgmine alateema "paberkandjal õppelepingu vormistamine".

Kinnitatud õppeplaani alusel tuleb üliõpilasel enne välisõpingutele suundumist vormistada ja kolmepoolselt allkirjastada õppeleping (Learning Agreement).


Erasmus+ programmi Euroopa-sisese (programmiriikidevaheline) õpirände kaudu väliskõrgkooli õppima minejale (sh põimitud õpiränne) on elektroonse õppelepingu (OLA) sõlmimine Erasmus+ programmi seatud tingimus. Pabervormil õppelepingu võib vormistada ainult juhul, kui vastuvõttev väliskõrgkool tehnilistel põhjustel ei saa elektroonset õppelepingut omaltpoolt kinnitada. 
Sellisel juhul tuleb kasutada SoleMOVE süsteemis vormistatud OLA väljatrükki, st leping täita süsteemis, laadida alla ja trükkid välja pdf. Juhise OLA täitmiseks leiad "Elektroonse õppelepingu vormistamine (online learning agreement OLA)" alateema alt. Väljatrüki allkirjastamise protsessi kohta saad lugeda alt poolt (vt "Õppelepingu allkirjastamine").

Teiste õpirändeprogrammide õppelepingu vormid (Chrome kasutajad saavad dokumente avada järgnevalt: open link in new window ning seejärel kopeeri aadress uude aknasse!)

Õppeleping Erasmus+ üleilmse (International Credit Mobility) programmiga õppijatele. Täita tuleb nii A tabel (väliskõrgkooli õppeained) kui ka B tabel (väliskõrgkooli õppeainete arvestamine TÜ-s, vastavalt heaks kiidetud õppeplaanile, sh vabaaineks arvestamine);

Õppeleping kõikidele teistele väliskõrgkoolidesse õppima minejaile (sh suveülikoolidesse);


Õppelepingu allkirjastamine

  1. üliõpilane vormistab õppelepingu ette antud vormil (vt ülal), täites kõik infoväljad ja allkirjastab selle;
  2. üliõpilane esitab õppelepingu allkirjastamiseks.
    2.1 Kui tegemist on kõrgkoolidevahelise koostöölepingu või koostööprogrammi alusel välismaale õppima minekuga, siis allkirjastab õppelepingu akadeemilise üksuse kontaktisik;
    2.2. Kui tegemist on välisõpingutega, mis ei toimu koostöölepingu alusel, siis on õppelepingu allkirjastajad TÜ-s: meditsiiniteaduste valdkonnas dekaan, muudes valdkondades instituudi/kolledži juht;
  3. üliõpilane saadab e-posti teel kahepoolselt allkirjastatud õppelepingu skaneeritud koopia allkirjastamiseks väliskõrgkooli ja palub selle endale tagastada hiljemalt enne õpirände algust;
  4. üliõpilane esitab enne välisõpingute algust väliskõrgkooli poolt tagasi saadetud allkirjastatud õppelepingu akadeemilisse üksusesse (kuhu täpselt, palun eelnevat konsulteerida õppelepingu allkirjastajaga (st kas dekanaat või instituut);
  5. akadeemiline üksus vormistab üliõpilase kolmepoolselt allkirjastatud õppelepingu alusel õppeprodekaani korraldusega väliskõrgkoolis õppijaks;
  6. õppeleping säilitatakse koos õppeplaaniga akadeemilises üksuses (vt punkti 4).

Välismaal õppijaks arvamiseks esitatav õppeleping ei pea olema paberkandjal originaalallkirjadega dokument, sobib ka väljatrükk e-posti teel skaneeritud kujul saadud allkirjastatud lepingust (st koopia). Õppelepingut ei saa digiallkirjastada Eesti digiallkirjaga, kuna see eeldaks kõigi kolme (sh väliskõrgkooli) poolt digitaalse allkirjastamise võimalust. Allkirjastatud õppelepingu esitamine akadeemilisse üksusesse alles peale välisõpingute algust on erandlik, peab olema põhjendatud ning eelnevalt programmi koordinaatori ja akadeemilise üksuse esindajaga kokku lepitud. Väliskõrgkoolid pakuvad tihti üliõpilasele kasutamiseks enda õppelepingu vormi, kuid reeglina aktsepteerivad nad TÜ õppelepingut. Kahe kõrgkooli jaoks erineval vormil lepingu sõlmimine ei ole vajalik.


Allkirjastada saab õppelepingut, mis on vormistatud heaks kiidetud õppeplaani alusel. Õppelepingu vormistamisel kasuta TÜ vorme.

Välispraktika arvestamiseks on enne välismaale praktikale minekut vajalik lasta hinnata selle sobivust TÜ õppekavaga. Vajalikud on järgmised tegevussammud:

  • üliõpilane lepib kokku koos TÜ praktikajuhendaja ja praktikabaasiga välispraktika sisu
  • üliõpilane lisab kokkulepitud tegevused praktikaplaani ja kolmepoolsesse praktikalepingusse ja võtab dokumentidele TÜ kontaktisiku allkirja
  • üliõpilane saadab kolmepoolse praktikalepingu välisorganistasiooni allkirjastamiseks
  • üliõpilane vormistab õppeplaani, millele lisab praktikaplaani ja kolmepoolse praktikalepingu ning esitab need instituuti/kolledžisse. Selle põhjal arvatakse üliõpilane välismaal praktika sooritajaks.
     

Sõlmitav kolmepoolne praktikaleping ei pea olema paberkandjal originaalallkirjadega dokument, sobib ka väljatrükk e-posti teel skaneeritud kujul saadud allkirjastatud lepingust ehk koopia.


Välispraktika puhul tuleb samuti vormistada ja allkirjastada kolmepoolne õppeleping praktikaks ehk praktikaleping ning lisaks õppe-ja praktikaplaan. 

Kui lähed Erasmuse programmiga, tuleb täita Erasmuse praktikaleping: 

  1. Erasmus+ praktikaleping (Erasmus+ Training Agreement)  Praktikalepingu vormistamise juhendid leiad siit NB! Lepingu allkirjastab TÜ kontaktisik

    lisaks: 
  2. õppeplaan koos
  3. praktikaplaaniga, kus on kirjeldatud praktika sisu ja tegevused

Juhul, kui praktika käigus ilmneb vajadus praktikalepingut muuta, saab seda teha kasutades Erasmus+ praktikalepingu muutmise vormi.

Täpsemad juhendid Erasmus programmiga minejatele leiab Erasmuse praktika kodulehelt.


Kui praktikale minek toimub mõne teise programmi alusel, tuleb see siiski TÜ-s ametlikult vormistada. Selleks on vajalik esitada oma üksuse õppekorraldusseptsialistile järgmised dokumendid.

  1. õppeplaan koos
  2. praktikaplaaniga, kus on kirjeldatud praktika sisu ja tegevused 
  3. kolmepoolne praktikaleping väljaspool programme

NB! Lingi avamiseks Goolge Chrome aknas peate vajutama "open link in new window!

 

Vajaduse korral võib välisõpingute alguses, kui on selgunud lugemisele tulevad õppeained ja tunniplaan, taotleda õppelepingu muutmist. Sealjuures on oluline jälgida, kas üliõpilasvahetuse programmi poolt on seatud muudatuste vormistamisele lisanõudeid või tähtaegu. 

Õppelepingusse õppeainete lisamine - kui üliõpilane soovib osaleda rohkematel õppeainetel, kui esialgses õppelepingus kokku lepitud:

  1. üliõpilane esitab VÕTA komisjonile täiendava õppeplaani, ehk taotluse, ainult lisanduvate õppeainetega;
  2. akadeemilise üksuse VÕTA komisjon teeb otsuse 14 päeva jooksul taotluse esitamisest, kinnitades üliõpilase taotluse osaliselt, täielikult või lükates selle tagasi;
  3. akadeemiline üksus teavitab välisülikoolis viibivat üliõpilast VÕTA komisjoni otsusest e-posti teel (nt saates üliõpilasele õppeplaani skaneeritud kujul);
  4. kinnitatud täiendava õppeplaani alusel vormistab üliõpilane õppelepingu muudatuse (Changes to the original proposed Learning Agreement);

Õppelepingu lisa muudatuste tegemiseks Erasmus+ programmi Euroopa-sisese õpirände puhul:

Õppelepingu lisa (tuleb vormistada SoleMOVE süsteemis, kui õppeleping kinnitati kolmepoolselt antud süsteemis) ehk muudatus Erasmuse+ programmi Euroopa-sisese õpirände kaudu väliskõrgkooli õppima minejaile - tuleb vormistada 7 nädala jooksul alates õppelepingu alguskuupäevast, aastase üliõpilasvahetus korral võimalus 2. semestri õppeainete osas vormistada muudatus 7 nädala jooksul alates 2. semestri algusest. 

Pane tähele, et õppelepingu muutmiseks tuleb SoleMOVE süsteemi OLA-s täita nii tabel "Exceptional changes to study program" kui ka "Exceptional changes to recognition at the sending institution". Muudatuse tegemiseks tuleb minna SoleMOVE süsteemi oma õppelepingu peale ja vajutada "unlock".

Õppelepingu lisade vormid muudatuste tegemiseks Erasmus+ programmi Euroopa-sisese õpirände puhul ja teistes programmides:
- õppelepingu lisa ehk muudatus Erasmus+ Euroopa (tuleb vormistada juhul, kui õppeleping allkirjastati paberkandjal) ja üleilmse programmi kaudu väliskõrgkooli õppima minejaile - tuleb vormistada 7 nädala jooksul alates õppelepingu alguskuupäevast, aastase üliõpilasvahetus korral võimalus 2. semestri õppeainete osas vormistada muudatus 7 nädala jooksul alates 2. semestri algusest. Pane tähele, et õppelepingu lisas tuleb sarnaselt algsele õppelepingule täita nii A kui B tabel;
õppelepingu lisa ehk muudatus kõikidele teistele väliskõrgkoolidesse õppima minejaile (sh suveülikoolidesse).


5.  üliõpilane allkirjastab muudatused ning palub need allkirjastada ka oma akadeemilisel üksusel ja väliskõrgkoolil; Akadeemilises üksuses kontrollitakse, kas lisatud õppeainete osas on olemas heaks kiidetud õppeplaan. Vt allkirjastajad akadeemiliste üksuste kaupa.

Õppelepingust õppeainete tühistamine - kui üliõpilane soovib loobuda esialgsesse õppelepingusse kirja pandud õppeaine(te)l osalemisest:
- üliõpilane vormistab õppelepingu muudatuse, milles arvab õppeaine õppelepingust välja ning kooskõlastab õppelepingu muudatuse sarnaselt ülalkirjeldatule.
NB! Kui on soov tühistada õppeaineid esialgsest õppelepingust, siis ei ole vaja esitada täiendavat õppeplaani, kuna VÕTA komisjoniga ei ole vaja seda muudatust kooskõlastada. Õppelepingu muudatus märkida ainult tühistamisele kuuluvad õppeaineid.

Erasmus+ programmis osalejad sõlmivad alates 2022/23. õppeaastast sarnaselt algsele õppelepingule õppelepingu muudatuse elektroonselt.


Õppeleping koos lisadega peab kokku minema välismaal sooritatud õppetulemuste tõendiga (Transcript of Records) ehk kavandatud ja sooritatud õppeainete nimekiri peavad kattuma.

On oluline, et vähemalt 12 päevaks välismaale õppetööd tegema minev doktorant vormistatakse välismaal õppijaks.  Selle tarvis on doktorandil vaja koostada õppeplaan ja õppeplaani lisa, kuhu märgitakse välismaal sooritatavad õppeained ning ka see, kuhu need TÜ  õppekavas paigutuvad. Kui  välismaal viibimise sisuks on teadustöö,  siis tuleb teha uurimustöö plaan ja see õppeplaanile lisada, õppeainete kohta käivat lisa sellisel juhul vaja ei ole. Dekanaadis vormistatakse doktorant õppeprodekaani korralduse alusel välismaal õppijaks.

NB! Kui doktorant asub väliskõrgkooli õppima mõne üliõpilasvahetusprogrammi alusel, kus on nõutud õppelepingu vormistamine ja kooskõlastamine väliskõrgkooliga (nt Erasmus+ Euroopa-sisene ja Erasmus+ üleilmne õpiränne), või küsib väliskõrgkool õppelepingut, siis tuleb tegutseda reeglite kohaselt, mida on kirjeldatud siin.

Välisõpingute lõppedes sõltub edasine tegevus väliskõrgkoolis tehtud töö sisust.
Kui väliskõrgkoolis osaleti õppetööl, siis esitab üliõpilane  tõendi välismaal sooritatud õppetulemuste kohta (Transcript of Records) akadeemilisse üksusesse, ehk sinna, kus on hoiul õppeplaan;
- üliõpilane märgib kinnitatud õppeplaanil õppeained, mida ta soovib lasta kanda ÕIS-i (nominaalaja pikenduse saamiseks on vaja täita 15 EAP semestri kohta);
- akadeemiline üksus kannab õppeained ÕIS-i (kui õppetulemuste tõendil toodud õppeained on kooskõlas kinnitatud õppeplaanil olevatega).

II Kui väliskõrgkoolis tehti teadustööd, siis ei ole tagasi tulles vaja täiendavaid dokumente akadeemilisse üksusesse esitada.

Väliskõrgkoolis saadud õppetulemuste ülekandmisel TÜ õppekavasse kasutatakse mitteeristavat hindamist.

Vastavalt üliõpilasvahetuses osalemise tingimustele tuleb välisõpingute lõppedes lasta väliskõrgkoolis sooritatud tulemused siinsetesse õpingutesse üle kanda, toimides järgnevalt:
- üliõpilane esitab tõendi välismaal sooritatud õppetulemuste kohta (Transcript of Records) akadeemilisse üksusesse (sinna, kus on hoiul õppeplaan);
- akadeemilises üksuses kantakse õppeained ÕIS-i (kui õppetulemuste tõendil toodud õppeained on kooskõlas kinnitatud õppeplaanil olevatega).

Erasmus+ programmi vahetusüliõpilased peavad esitama õppetulemuste tõendi koopia ka rahvusvahelise õpirände keskusesse õpirände koordinaatorile. Täpsem info lehel Erasmuse programmi üliõpilasvahetus: osalejale.

Siit sektsioonist leiad peamise info erinevate riikide ainepunktide ülekandmise kohta Tartu Ülikooli. Tuleb meeles pidada, et need on vaid üldised juhised ja ainepunktide ülekandmine võib erineda olenevalt õppeasutusest ning konkreetsest juhtumist. Enne õppelepingu ja õppeplaani koostamist konsulteeri kindlasti nii vastuvõtva kui oma koduülikooli koordinaatoriga. 

Kontakttunnid = laborid, loengud, seminarid, klassiruumis veedetud aeg jne.

Austraalia
1 EAP = 0,6-0,8 Austraalia ainepunkti / 1 Austraalia ainepunkt = 1,2-1,6 EAP
Austraalias võib ainepunktide süsteem ülikooliti erineda. Mõnes ülikoolis vastab 12 ainepunkti 7,5 EAP-le, teistes aga 2 ainepunkti 7,5 EAP-le. Oluline on kontrollida, millist ainepunktide süsteemi sinu vastuvõttev ülikool kasutab, et saaksid võtta õige arvu kursusi.

Brasiilia
Brasiilias ei ole ühtset ülikooli ainepunktide süsteemi, isegi sama ülikooli erinevatel õppekavadel võivad olla erinevad ainepunktide standardid. Ainepunktide hulk määratakse tavaliselt õppeaegade, sealhulgas kontakttundide ja iseseisva töö tundide järgi. Kui õpid Brasiilia ülikoolis, peaksid ainepunktide ülekandmise kohta küsima otse sellelt teaduskonnalt või osakonnalt, kus õpid. Mõnes ülikoolis vastab 1 ainepunkt 1,5 EAP-le ning vahetusüliõpilased võtavad tavaliselt 20 ainepunkti semestris.

Kanada
Kanada ainepunktide ülekandmine EAP-ks sõltub õppeasutuse tüübist ja provintsist, kus õppeasutus asub. Kõige täpsema teabe saamiseks peaksid ühendust võtma oma vastuvõtva ülikooli koordinaatoriga või oma teaduskonnaga TÜ-s.

Hiina
1 EAP = ligikaudu 0,66 Hiina ainepunkti / 1 Hiina ainepunkt = 1,5 EAP
Hiinas ei ole ühtset ülikooli ainepunktide süsteemi. Mõned ülikoolid järgivad ülaltoodud teisendust, teised aga Ameerika süsteemi (1 ainepunkt = 2 EAP). Oluline on kontrollida, millist süsteemi sinu vastuvõttev ülikool kasutab.

Jaapan
1 EAP = ligikaudu 0,66 Jaapani ainepunkti / 1 Jaapani ainepunkt = 1,5 EAP
Mõned Jaapani ülikoolid on kasutusele võtnud UCTS (UMAP (University Mobility in Asia and the Pacific) ainepunktide ülekandmise süsteemi). UCTS toimib piirkonnas sarnaselt EAP-ga. 1 UCTS võib üle kanda 1,5 või 1,6 EAP-na. Kuid kõik Jaapani ülikoolid seda süsteemi ei kasuta. Mõned kasutavad sarnast süsteemi USA-ga, kus 1 ainepunkt = 2 EAP.

Lõuna-Korea
1 EAP = 0,5 Lõuna-Korea ainepunkti / 1 Lõuna-Korea ainepunkt = 2 EAP
Paljudes Lõuna-Korea ülikoolides kasutatakse sarnast ainepunktide süsteemi USA omaga, mis põhineb kontakttundide arvul. Enamik kursusi on 3 ainepunkti (6 EAP) ja toimuvad kolm korda nädalas.

Ühendkuningriik
1 EAP = 2 Ühendkuningriigi ainepunkti / 1 Ühendkuningriigi ainepunkt = 0,5 EAP
Sarnaselt EAP-le põhineb Ühendkuningriigi ainepunktide süsteem (CATS Inglismaal, Põhja-Iirimaal ja Walesis; SCQF Šotimaal) tavaliselt õppetundide koguarvul, mitte kontakttundidel. Keskmised kursused on 10 ainepunkti (5 EAP) või 20 ainepunkti (10 EAP). Loodusteaduste kursustel on tavaliselt rohkem kontakttunde kui humanitaarainetes.

Ameerika Ühendriigid
1 EAP = 0,5 USA ainepunkti / 1 USA ainepunkt = 2 EAP
USA ainepunktid määratakse tavaliselt kontakttundide arvu järgi. Üldiselt on kursused 3 ainepunkti (6 EAP) ja toimuvad kaks kuni kolm korda nädalas. Intensiivsemad kursused on sageli 4 ainepunkti (8 EAP) ja võivad toimuda neli korda nädalas. Oluline on osaleda kõigil loengutel, kuna osalemine ja kohalolek on peaaegu alati osa lõpphindest.

Ülaltoodud teave on informatiivne materjal, mida võib kasutada viitena.  Mitte kõik ülikoolid ei järgi loetletud ainepunktide süsteeme ning kõik lõplikud otsused ainepunktide ülekandmise kohta teeb sinu teaduskond Tartu Ülikoolis. Täpsema teabe saamiseks võtke ühendust oma vastuvõtva ülikooli kontakti või oma õppenõustajaga.

You must have JavaScript enabled to use this form.
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!