Olav Aarna

Olav Aarna on õppinud aastatel 1949–1956 Tallinna 29. Mittetäielikus Keskkoolis, 1956–1960 Tallinna 10. Keskkoolis, 1960–1965 TPI automaatika ja telemehaanika erialal, mille lõpetas 1965. aastal (cum laude). Aastatel 1968–1971 oli ta TPI keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant.

Ta on täiendanud end Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis 1975–1976, Colorado Ülikoolis 1989 ning California Luteri Ülikoolis 1992.

Tehnikateaduste kandidaadi väitekirja kaitses 1972. aastal keemiatööstuse protsesside ja aparaatide alal. Dotsendi kutse sai 1975. aastal. Tehnikateaduste doktori väitekirja kaitses 1986. aastal tehniliste süsteemide juhtimise alal Harkovi Raadioelektroonika Instituudis (kinnitus 1987). 1988. aastal sai professori kutse.

Õpingute kõrvalt töötas Aarna Eesti NSV RMN Masinaehitusvalitsuse tehase Punane RET raadioaparatuuri monteerija-reguleerijana 1960–1962 ning Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi inseneri ja vaneminsenerina 1964–1966.

1966. aastal asus Aarna tööle Tallinna Tehnikaülikoolis, kus tema teadusalaks sai informaatika ning uurimissuunaks pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine.

Ta on tehnikaülikoolis olnud automaatika ja telemehaanika kateedri assistent (1966–1967), vanemõpetaja (1967–1968); keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant (1968–1971); automaatika kateedri vanemõpetaja (1971–1973), dotsent (1973–1976), vanemteadur (1976–1978), dotsent (1978–1987), juhataja (1983–1991), professor (1987–1992); automaatikainstituudi protsessijuhtimise professor (1992–2002) ning ülikooli rektor 1991–2000.

2007. aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Olav Aarna 1990. aastal informaatika alal, ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda.

Aastatel 1990–1992 oli ta haridusministri nõunik, 2003–2007 Riigikogu liige Res Publica liikmena X Riigikogus ja kultuurikomisjoni esimees.

Alates 2000–2003 oli Olav Aarna Estonian Business Schooli rektor, alates 2003, EBS-i professor, 2014–2017 ühtlasi teadus- ja arendusprorektor ning 2008–2014 ühtlasi SA Kutsekoda juhatuse liige ja alates 2014. aastast juhatuse nõunik.

Teadustöö mujal: loengud Lundi, Göteborgi, Chalmersi ja Trondheimi tehnikaülikoolides, Budapesti Tehnikaülikoolis 1979, Helsingi Tehnikaülikoolis 1985, Colorado Ülikooli (Boulderis) külalisprofessor 1989.

Olav Aarna olulisemad teadustulemused kuuluvad aastatel 1975–1985 tehtud uurimuste tsüklisse pidevate tehnoloogiliste protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite vallas: pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine, pidevate protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite loomine, protsesside modelleerimise automatiseerimine, keeruliste segude pürolüüsiprotsesside modelleerimine. Tema uurimistulemusi on rakendatud Eesti põlevkivi- ja keemiatööstuses. 1990. aastast on tema uurimishuviks haridussüsteemide kontseptuaalne modelleerimine, analüüs ja projekteerimine. Samast ajast on ta tihedalt seotud Eesti haridus- ja teadusreformidega ning olnud üks mõjukamaid haridus- ja innovatsioonipoliitika eestkõnelejaid 21. sajandi alguses.^[1]

Temalt on ilmunud üle 100 teaduspublikatsiooni, viis õpikut jm õppevahendit. Tema juhendamisel on kaitstud seitse doktori- ja 16 magistritööd.

• Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1990–2000
• Ülikoolide Rektorite Nõukogu esimees 1991–2000
• Eesti Teadusnõukogu liige 1991–1994, sekretär 1993–1994;
• Elektriinseneride Liidu volikogu liige 1992–1995;
• UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee liige 1992–2002;
• Euroopa Tehnikahariduse Föderatsiooni (SEFI) täitevkomitee liige 1993–1996;
• Eesti esindaja Euroopa Nõukogu kõrghariduse ja teaduse komitees 1993–2000;
• Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige 1994–1998;
• Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu teadussekretär 1994–2000, aseesimees 1999–2000;
• Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige 1994–1997;
• Eesti Haridusfoorumi asutajaliige 1995, toimkonna aseesimees 1995–1997, esimees 1998–2000, 2002, 2007;
• SA Tiigrihüpe nõukogu liige 1997–2000;
• European Access Networki liige 1995–2002, president 1996–1998;
• ASi Cybernetica nõukogu esimees 1997–...;
• Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1998, president 1998–2000;
• Eraülikoolide Rektorite Nõukogu liige 2000–2003;
• Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia kutsenõukogu esimees 2001–...;
• Teadus- ja Arendusnõukogu teaduspoliitika komisjoni liige 2003–2007;
• Kristjan Jaagu stipendiumikomisjoni liige 2003–...;
• Riigikogu toimetiste kolleegiumi liige 2005–...;
• Euroopa Nõukogu projekti "Demokraatia, inimõigused, vähemused: hariduslikud ja kultuurilised aspektid" juhtrühma aseesimees ja projekti "Kõrghariduse kättesaadavus" töörühma liige.

• NLKP liige 1964–1989
• Res Publica eestseisuse liige 2002–2004
• Res Publica volikogu liige 2004–2006
• Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu liige 2006–2007
• Tallinna volikogu liige 2002–2003
• Harku valla volikogu liige 2009. aastast

• 1974 ELKNÜ KK teaduse ja tehnika preemia
• 1989 Fulbrighti stipendium
• 1991 Soome-Rootsi Inseneriteaduste Akadeemia Soomes välisliige
• 1992 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1996 Tampere Tehnikaülikooli audoktor
• 1998 Eesti volitatud insener
• 1998 Helsingi Tehnikaülikooli medal
• 1999 Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 1999 Kreeka Auleegioni orden (Grand Commandeur de l'Ordre de l'Honneur)
• 2003 Rootsi Inseneriteaduste Akadeemia (IVA) välisliige
• 2024 riiklik haridustöötaja elutööpreemia

Ta on Agu Aarna poeg.

• Margus Maidla. Akadeemik Olav Aarna – keemiatööstuse informaatik rullikutel. Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 245–251.

• Olav Aarna TA kodulehel
• Olav Aarna Eesti Teadusinfosüsteemis  
• Olav Aarna publikatsioone [1]