1989

See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

7. jaanuar – suri Jaapani keiser Hirohito ja tema poeg Akihito krooniti Jaapani 125. keisriks.

Veebruar

15. veebruar – Nõukogude Liit kuulutas, et kõik nende väeosad on Afganistanist lahkunud.

Märts

17. märts – Itaalias Pavia linnas varises kokku 14. sajandil ehitatud Torre Civica torn.

Aprill

9. aprill – Gruusias toimus Thbilisi veretöö.
15. aprill – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: rahvarüsinas hukkus 96 inimest.

Mai

20. mai – Hiina kuulutas Tian'anmeni meeleavalduste tõttu Pekingis välja sõjaseisukorra.

Juuni

4. juuni – Tian'anmeni väljakul suruti maha üliõpilaste meeleavaldus (vt 1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused).
10. juuni – Hiina ja Taiwan avasid telefoni otseside.

Juuli

27. juuli – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ja mõrv jäi lahendamata.

August

23. august – toimus Balti riike läbinud 600-kilomeetrine Balti kett.

September

15. september – asutati Eesti vanim IT-ettevõte Baltic Computer Systems.

Oktoober

1. oktoober – esimese maailma riigina seadustas Taani samasooliste abielu.
11. oktoober – rahvusvaheline konsortsium, mida juhib Texaco Inc, avastas kvaliteetset toornaftat Aafrika ranniku lähedalt.
25. oktoober – NSV Liidu Riigipank teatas rubla devalveerimisest.

November

9. november – lammutati Berliini müür.

Detsember

2. detsember – Maltal kohtusid George H. W. Bush ja Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.
17. detsember – valmis esimene "Simpsonite" osa.
28. detsember – Leedus hakkas esimesena Nõukogude Liidu liiduvabariikidest ametlikult kehtima mitmeparteisüsteem.

Sündmused Eestis

12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%.
14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnold Greeni ja Atko Viru vahel.
18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena.
21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus".
17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
24. veebruar – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks.
24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp.
28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle.
4.-5. märts – toimus Interliikumise 1. kongress.
9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid.
12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond.
14. märts – interliikujad korraldasid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa.
20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg.
21. märts – Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed.
25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liit Memento.
26. märts – NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti sai Rahvarinne.
31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia.
15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum.
27. aprill – Tallinnas asutati Eesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel.
28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee.
30. aprill – 1. mai – toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil.
7. mai – asutati Eesti Maaliit. Selle kaasesimeesteks said Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal.
12. mai – Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
13.-14. mai – toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee Tallinnas.
18. mai – ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele
8. juuni – Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
29.-30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus.
6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründas teravalt kodanike komiteesid.
13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu.
15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldada Balti keti.
8. august – ülemnõukogu võttis vastu otsuse haldusreformi läbiviimisest ning kohalike rahvasaadikute nõukogude valimise seaduse.
10. august – asutati Eesti Roheline Partei.
17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA.
23. august – Tallinnas toimus kolmas Hirvepargi miiting, samal ajal kogunes Eestist ligi 400 000 inimest Balti ketti.
26. august – NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest.
21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas.
22. september – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esiknumber.
9. oktoober – ilmus ajalehe Äripäev esiknumber.
11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks sai Tunne Kelam.
13. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
13. november – Kentmanni tänav Tallinnas sai tagasi oma ajaloolise nime. Vahepeal oli aastatel 1940–1941 ja alates 1944. aastast tänava nimi olnud Jaan Kreuksi tänav. Enne seda kaks aastat K. Pätsi tänav. ^[1]
24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.^[2]
25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi.
27. november – NSV Liidu ülemnõukogu tunnustas Balti riikide isemajandamist.
10. detsember – toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised Eestis.
15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
17. detsember – tegevust alustas Eesti Liberaalne Rahvaerakond.
20. detsember – tegevust alustas partei Eesti Vabad Demokraadid .
31. detsember – likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustas Eesti NSV haridusministeerium.^[3] See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s.