Muḩammad

Andmeid Muhammadi elu kohta on vähe ning need pärinevad peamiselt araabia autoritelt, kes elasid sajandeid pärast Muhammadit ja pole seetõttu kuigi usaldusväärsed. Varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid ajapikku muutusid tema elulookirjeldused täpsemaks ja kanoonilisemaks. Tavaliselt tehakse Muhammadi elust kirjutades kompromiss, usaldades islamiajaloolaste kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda võimalikult kriitiliselt tõlgendada.

Muhammad sündis umbes 570. aastal Mekas ja kuulus quraiši hõimu hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhammadi isa suri kohe pärast poisi sündi ning tema ema siis, kui poiss oli 6-aastane. Seetõttu kasvatas Muhammadi üles tema onu Abu Talib.

Muhammadist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.

Muhammad sai oma esimese ilmutuse 610. aastal Hira mäel. Tema ette ilmus hirmuäratav kuju, kelles Muhammad tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel lausus järgmised read ning käskis Muhammadil neid korrata:

"Loe Isanda nimel, kes on loonud,

loonud inimese veremügarast.

Loe, sest sinu Isand on õilis

ja on õpetanud kirjasulega

inimestele tarkust, mida ta ei teadnud." (suura 96: 1–5) ^[1]

Ingel ütles, et Muhammadile on määratud saada Allahi saadikuks, andes mõista, et see ilmutus ei jää viimaseks. See oli piinarikas kogemus: esimestel kordadel tõmbus kogu ta keha krampi ning ta higistas meeletult.^[2] Tema naine Hadidža lohutas Muhammadit, kuid too ei osanud algul näha selles muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni. Nagu lubatud, hakkasid Allahilt aina uued sõnumid saabuma.

Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraišiitidena (quraiši hõimu järgi). Kuraišiidid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiini hõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhammad sai aru, et mekalased ja araablased vajavad midagi, millele nad jäägitult alluksid. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni.

Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine. See põhines Allahi hoiatusel, et viimse kohtupäeva saabudes mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise edukas kaupmees olnud, sattus ta nende hulgas ebasoosingusse, kuna kritiseeris kuraišiitide moraalset hoiakut. Lisaks naeruvääristas Muhammad mekalaste esiisade kombeid ning kutsus hülgama kõiki teisi jumalaid. Mekalased seisid talle vastu, kuna ebajumalatest lahtiütlemine oleks tähendanud neile majanduslikku kaotust.^[3]

Osava diplomaadina õnnestus Muhammadil pidada edukaid läbirääkimisi Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi ning 622. aastal kolis ta sinna koos oma äia Abū Bakriga ka ise. Seda lahkumist nimetatakse hidžraks ning aasta 622 tähistab ühtlasi islami ajaarvamise algust. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraišid olid otsustanud ta tappa.

 

Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Mediina perioodil muutusid ta õpetused vägivaldsemaks. Aastatel 624–630 peetud võitluses alistas Muhammad Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta endale suurema osa beduiini hõime, pannes aluse Araabia kalifaadile.

Muhammadi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene Rashiduni kalifaadi kaliif (Vaata ka Kaliifide loend).

Muhammad suri 632. aastal.

Muhammad harrastas vastavalt islami õpetusele polügaamiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus Aiša.

• ‘Ā'ishah

• Harri Holma ja Vassili Barthold, "Muhamed ja islam". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Sari Suurmeeste elulood, nr. 3, EKS, Tartu 1933
• Essad Bey, "Muhamed" (elulugu). Saksa keelest tõlkinud Leo Metsar. Eesti Raamat, Tallinn 2000
• "Muhamedi tarkuseraamat". Kokku kogunud ja tõlkinud Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy. Eessõna: Mahatma Gandhi. Inglise keelest tõlkinud Ingrid Järv. Ersen, Tallinn 2004