Zasłaŭje

Zasłaŭje
valgevene	Заслаўе * / Zasłaŭje *transkriptsioon: Zaslavje
vene	Заславль (Zaslavl)
	Zasłaŭje vapp
	Pindala: 14,2 km²
	Elanikke: 17 404 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 54° 0′ N, 27° 17′ E

Zasłaŭje (poola keeles Zasław, varem ka Zasław Litewski) on linn Valgevenes Minski oblastis Minski rajoonis. Linn asub Svisłači jõe ääres, 12 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Minskist. Linna läbib Minski ja Maładziečna vaheline raudtee.

Haridust annavad kolm keskkooli, spordikallakuga internaatkool ja muusikakool. Linnas on kultuurimaja ja kaks raamatukogu.

Linnas on keemiatööstus (lakkvärvid), polügraafiatööstus ja toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale (raudbetoonist detailid).

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik (1774–1779), XVI sajandil rajatud endine kalvinistide, praegune õigeusu kirik, endise Zasłaŭje lossi varemed (kasutusel XI–XVIII sajandil) ja linnamägi (kasutusel X–XI sajandil). 1986. aastal loodi linna juurde ajaloolis-kultuuriline kaitseala.

Ajalugu

Arheoloogiliste andmete põhjal tekkis linna kohale Svisłači jõe kaldale X sajandil krivitšite asula. Zasłaŭje linna on esmamainitud 985. aastal, mil Vladimir Püha andis selle oma naisele Rogneda Rogvolodovnale ja pojale Izjaslav Vladimirovitšile, umbes sel ajal asustati ka sealne linnamägi. Tol ajal asutati linna ka klooster, aga selle asukoht on teadmata, ühtlasi ristiti kohalik rahvas.

1127. aastal on seoses Połacki ja Kiievi vaheliste sõdadega esmaminitud Izjaslavi vürstiriiki, mille keskuseks Zasłaŭje oli. XIII sajandi lõpust kuulus linn Leedu Suurvürstiriiki. Algul suurvürstidele kuulunud linna andis Kęstutis oma nooremale vennale Jaunutisele, kes pani seal aluse Zaslavskiste suguvõsale. 1434. aastal põletas Švitrigaila linna maha.

1539. aastal läks Zasłaŭje Hlebowiczite valdusse. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas see kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. XVI sajandi teisel poolel hakkas sealse kalvinistide koguduse juures tegutsema kool, ka oli koguduse juures trükikoda, kus Szymon Budny lasi trükkida oma piibli. 1625. aastal ehitati linna katoliku kirik.

1655. aastal rüüstasid linna Moskva väed, selle käigus purustati ka loss. 1678. aastal läks linn Sapiehade valdusse. 1678. aastal (teistel andmetel 1676) asutasid Sapiehad linna dominiiklaste kloostri.

1753. aastal läks linn Przeździeckite valdusse. 1772. aastal andis Stanisław II linnale õiguse pidada neli korda aastas laata. XVIII sajandi teisel poolel tegutsesid linna telliselööv ja kalevivabrik.

1793. aastal läks Zasłaŭje teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu, ühtlasi muudeti linn aleviks. Zasłaŭje hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Minski kreisi. 1815. aastal omandasid alevi Pruszyńskid. Seoses Kastuś Kalinoŭski ülestõusuga konfiskeerisid tsaarivõimud alevi ka sellelt suguvõsalt. 1873 . aastal valmis alevit läbiv raudtee.

1921. aastal hakkas Zasłaŭje kuuluma Valgevene NSV koosseisu. Aastail 1924–1959 oli alev samanimelise rajooni keskus, seejärel liideti see Minski rajooniga. 1985. aastal sai alevist jälle linn.