Vabavara

See artikkel käsitleb vaba tarkvara nii, nagu seda määratleb Vaba Tarkvara Sihtasutus. Tasuta tarkvara kohta vaata Tasuta tarkvara.

---

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabadus sellistest piirangutest on vabavara kontseptsioonis niivõrd keskne, et vabavara vastand on omanduslik tarkvara, mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks kommertstarkvara. Vabavara kohta kasutatakse vahel ka nimetusi libre software, FLOSS, FOSS või avatud lähtekoodiga tarkvara.

Vaba tarkvara mõiste lõi Richard Stallman, Vaba Tarkvara Liikumise rajaja. Termin "vaba tarkvara" tuleb ingliskeelsest terminist "free software", kus sõna free tähistab vabadust, mitte hinda.

Enamikku vabast tarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, n-ö liini pealt – või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ja igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal Debiani ümberkirjutuses GNU "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on peaaegu kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.

Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad peaaegu identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "FOSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.

Tasuta tarkvara on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Tasuta tarkvara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega tasuta tarkvara on gratis ehk tasuta ja mitte libre ehk vaba.

Vaba tarkvara lühike ajalugu:

• 1960-ndad ja 1970-ndad – tarkvara nähti kui täiendusena, mida suurarvutite tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (Digital Equipment Corporation Users Group).
• 1977. aastal pandi kokku First Berkeley Software Distribution ehk 1BSD.
• 1970. aastate lõpp ja 1980. aastate algus – ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted teenisid juba siis tarkvaramüügist raha või püüdsid lähtekoodi peites hoida riistvara eripärasid vaka all. Teinekord tulenesid piirangud sellest, et kiirelt kasvavas ja varem eklektilises tööstuses suurenes korporatiivne suhtumine, mis nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ärile mingit kasu ei toonud. Bill Gates andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta soovitas häkkeritel tungivalt lõpetada litsentsilepingute murdmise teel "varastamise".
• 1983 – Richard Stallman mõtles GNU projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) ^[1] kaks aastat hiljem, pärast sügavat pettumust arvutitööstuse ja kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli varjatud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "copyleft" definitsiooni, mis oli üles ehitatud kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.^[2] Mõned reageerisid väga pahaselt Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsensiks ning teda pilati ja kritiseeriti kõvasti.
• Tänapäev – vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mittetarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe, hakatakse juba arendama Copylefti litsentside all (vt nt OpenCoresi projekt). Creative Commons ja Avatud sisu (Open Content) liikumised on samuti suuresti mõjutatud vabast tarkvarast.

Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid:

• vabaduse käitada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0");
• vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
• vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
• vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").

Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.

Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initiative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.^[3] Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsiooni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku Debiani vaba tarkvara juhenditega. Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varajaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.

Terminid Libre software, FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või de facto arbitraatoreid.

Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on GNU Üldine avalik litsents, GNU vähem üldine avalik litsents, BSD litsents, Mozilla avalik litsents, MIT litsents ja Apache litsents.

Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui omanduslik tarkvara (proprietary software). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.

FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks GNU/Linuxi distributsioone, on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. Tasuta tarkvara, mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.

Inglise keeles kasutavad mõned inimesed sõna libre, et välistada sõna free kahemõttelisust (inglise free on nii "vaba" kui "tasuta").

Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:

• Copyleft litsentsid, neist kõige prominentsem GNU Üldine Avalik Litsents. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
• Avalikus omandis tarkvara (inglise Public Domain software) – autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
• BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale BSD opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist mistahes töödes, isegi omanduslikes.

Copyleftiga litsentseeritud tarkvara autoriõiguse omanik võib valmistada ja müüa versioone mistahes litsentsiga lisaks esialgse versiooni vaba tarkvarana levitamisele. Paljud vabatarkvara ettevõtted niimoodi teevadki; see ei piira copyleft versiooniga kasutajatele antud õigusi.

Kõik vaba tarkvara litsentsid peavad kasutajatele tagama kõik ülalpool toodud vabadused. Välja arvatud siis, kui rakenduste litsentsid on ühilduvad, on programmide kombineerimine lähtekoodi kokku segades või otseselt binaaride ühendamise teel ometigi problemaatiline, litsentside tehniliste peensuste pärast. Kaudselt kokkuühendatud programmid võivad seesugust probleemi vältida.

Silmapaistev vaba tarkvara:

• Operatsioonisüsteemid: GNU/Linux, BSD ja Darwin.
• GCC kompilaatorid, GDB silur (debugger) ja C teegid (libraries).
• Serverid: BIND nimeserver, Sendmail e-posti transport, Apache HTTP Server ja Samba failiserver.
• Relatsioonilised andmebaasisüsteemid: MySQL ja PostgreSQL.
• Geoinfosüsteemid: GRASS.
• Programmeerimiskeeled: Perl, PHP, Python, Ruby ja Tcl.
• Arvutuskeskkonnad: IDL, Scilab, R.
• Graafilise kasutajaliidesega seoses: X Window System ja X.org; GNOME ja KDE töölauakeskkonnad.
• LibreOffice kontoritöö pakett, Mozilla Suite ja Mozilla Firefoxi brauserid ning GIMP graafikatöötlusprogramm.
• Trükiladumise ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid TeX ja LaTeX.
• MediaWiki, tarkvara, millel töötab Vikipeedia.

Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest.

Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft Windowsi või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast pure – puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu GNU/Linux.

Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.

• Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.
• Selle vabadustest tulenevad püsivalt madalad kulud võrreldes omandusliku tarkvaraga, suurendades juurdepääsu tarkvarale ja selle majanduslikele ja sotsiaalsetele kasudele.
• Enamgi veel, vaba tarkvara avatus kergendab selle internatsionalisatsiooni (näiteks programmide tõlkimist emakeelde), andes juurde ja luues majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel juhul on tihti vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida tasuta.

Arvutitarkvara on elutu ja seega mittepoliitiline. Ometi on selle mõjud ühiskonnale, nagu ka kõne, poliitilised.

SCO peadirektor Darl McBride on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui kommunistlikku.^[4] Ameerika Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus antikommunismi mõjuka pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades efekti esilekutsumiseks.^[5] Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega.^[viide?] Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida. Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus, panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu.

Libertaarset ideaali saab kirjeldada kui toetavat sotsiaalse vabaduse (kaasa arvatud sõnavabaduse, vaba ajakirjanduse ja privaatsuse), majandusvabaduse (kaasa arvatud eraomandi ja kontrolli eraomandi üle) ning vabaturumajanduse pooldamist. On tõendeid, et vaba tarkvara ühildub selliste libertaarsuse ideaalidega nagu ettevõtlusvabadus, intellektuaalne omand^[6] ja privaatsuse kaitse.

Vaba tarkvara litsentsitingimused garanteerivad, et kes iganes, omades taolist tarkvara, omab juurdepääsu ka selle lähtekoodile ning õigust tarkvara muuta, reprodutseerida ja levitada. Seega on igal erialaste teadmistega isikul võimalik teha vajadusel tarkvaras muudatusi ning pakkuda tootetuge. Muudatusi on võimalik teha tänu juurdepääsule toote lähtekoodile ning muid tugiteenuseid on võimalik pakkuda neil, kes on toote haldajate ja kasutajatena seda uurinud. Tulemuseks on konkurentsile avatud ning laia osalejateringiga turg. Turule sisenemisbarjääre on vähe või nad puuduvad üldse, kuna kõik toote arendamiseks ning tugiteenuste pakkumiseks vajalikud õigused on litsentsiga lubatud. Sellise konkurentsi loomine teenuste jaoks on köitev libertaarsele ideaalile vabast turust ning hõlbustab ettevõtete loomist.

• Vaba tarkvara laul
• Vaba tarkvara päev
• Avalik hüvis
• Tasuta tarkvara

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vabavara

• Läti Ülikooli Linuxi-keskuse vabatarkvaravalik
• Richard Stallmann laulab Vaba tarkvara laulu
• Bulgaaria tantsulaul Sadi moma bela loza Muusikaline inspiratsioon Richard Stallmannile