Uluru

Uluru - Kata Tjuta rahvuspark
UNESCO maailmapärand
Uluru päikeseloojangus
Asukoht	Austraalia
Tüüp	kultuuri- ja loodusmälestis
Kriteeriumid	V, VI, VII, VIII
Viited	447
Piirkond*	Aasia-Okeaania
Koordinaadid	25° 20′ 43″ S, 131° 2′ 5″ E
Nimekirja arvatud	1987 (11. istung)
Laiendatud	1994
* Regioon on UNESCO määratletud

Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.

348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi "kasvab" maapinnast välja keset kõrbe Austraalia Põhjaterritooriumil.

Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi, kui Austraalia manner asus märksa suurematel laiuskraadidel.

Uluru on Austraalia pärismaalaste pühapaik.

Ulurust 24 km läänes asub Kata Tjuta, mis on samuti aborigeenide pühapaik ja moodustunud samuti tilliidist.

Uluru mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid kaljujooniseid. Need on ainsad materiaalsed märgid Austraalia aborigeenide vanemast maailmapildist. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise dešifreerida. Joonis inimvälkudest kordub visalt, viidates kosmilistele nägemustele. On ka imelikke "röntgenipilte", kus on kujutatud inimese, looma või linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega.

Esimene eurooplane, kes Ulurut nägi, oli Ernest Giles aastal 1872. Esimesed turistid saabusid mäe juurde 1936. aastal.

Turismi hakati Ulurul arendama 1950. aastatel. Selle jaoks moodustati 1958. aastal kaitseala, kuid 1959. aastal rajati sinna esimene motell ja peatselt ka lennukite maandumisrada. Varsti oli näha turismi kahjulikku mõju keskkonnale.

5. märtsil 1968 toimus lennuõnnetus: kolmeistmeline helikopter Bell 47 G2 purunes vastu Ulurut. 28. märtsil tõsteti teise kopteriga selle vrakk üles ja viidi ära.

1975. aastal eraldati kaitseala põhjapiiri taga 15 km kaugusel Ulurust 104 km² suurune ala turistide majutamiseks ja lennujaama rajamiseks. Selle ala nimi on Yulara. Yulara valmimisega seoses likvideeriti kaitsealal 1983. aastal turismilaager ja 1984. aastal ka motell. 1987. aastal moodustati kaitseala asemele rahvuspark. Samal aastal arvati Uluru UNESCO maailmapärandi nimekirja. 1992. aastal müüs Põhjaterritoorium oma osaluse Yulara kuurordis ja see nimetati ümber Ayers Rocki kuurordiks.

Aastane külastajate arv tõusis 2000. aastaks üle 400 000. Suurenenud turism toob kogu piirkonna majandusele kasu, kuid tekitab raskusi tasakaalu leidmisel turistide soovide rahuldamise ja maailmapärandi säilitamise vahel.

Sissepääs rahvusparki maksab 25 Austraalia dollarit inimese kohta. Pilet kehtib kolm päeva ja on nimeline, see tähendab, et seda ei saa edasi anda teisele isikule.

Ulurule ronimine on vaatamata pärismaalaste halvakspanule turistide jaoks tavaline. Tõus tippu kestab tunnijagu, kuigi on üksnes 800 m pikk. 1964. aastal paigaldati mäele köiskäsipuu ja 1976. aastal seda pikendati, aga ikkagi on mäele ronimine ohtlik ja tuulistel päevadel on see keelatud. Inimestel, kes on halvas kehalises vormis, kannatavad peapöörituse all või kellel arstid on soovitanud mitte pingutada, on parem mäele mitte ronida. Soovitatakse palju juua. Põhimõtteliselt ei ole tõus ülemäära keeruline, aga ometi on mägironijate seas täheldatud 35 surmajuhtumit sellest ajast, mil neid juhtumeid on registreerima hakatud.

Aborigeenid taotlesid Austraalia valitsuselt Ulurule ronimise keelamist. 11. detsembril 1983 Austraalia tollane peaminister Bob Hawke seda ka lubas, aga ei täitnud lubadust, kuigi oli peaminister 1991. aastani. 2010. aastal korraldati Uluru tipus hulk pärismaalaste seas kõlvatuks peetud tegevusi, alates golfimängust ja lõpetades striptiisiga, mistõttu hakkasid nad taas nõudma Ulurule ronimise täielikku keelamist. Mäele ronimise keeld võeti vastu 2017. aastal ning see jõustus 26. oktoobril 2019.^[1]

Uluru panoraamvaade

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uluru

• Uluru - Kata Tjuta rahvuspargi koduleht Austraalia valitsuse saidil (inglise keeles)
• Olev Remsu. Ulurust on juttu teoses "Okeaania. James Cook ja Uku Masing", Go kirjastus, 2017