Ujumise maailmameistrivõistlused on suurvõistlus, mille käigus selgitatakse välja maailmameistrid ujumises, kujundujumises, veepallis ja vettehüpetes.
Ujumise maailmameistrivõistluste ajalugu algas 1973. aastast, kui Belgradis toimusid esimesed maailmameistrivõistlused. Võitjad selgitati ujumises, vettehüpetes, meeste veepallis ja uuel alal kujundujumises.
Võitjate hulgas oli palju neid, kes olid aasta varem Müncheni olümpiavees kuulsust võitnud: Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi ja teised (olümpiamängude kangelane Mark Spitz ei võistelnud).
Järgmine MM peeti kahe aasta pärast 1975. aastal Colombias Cali linnas. Kolmas MM toimus 1978. aastal Lääne-Berliinis. Edasi otsustas Rahvusvaheline Ujumisföderatsioon hakata MM-i korraldama olümpiamängudevahelistel paarisaastatel. Alates 2001. aastast korraldatakse maailmameistrivõistlusi iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel.
| Aeg
|
Meistrivõistlused
|
Koht
|
Riik
|
Sportlasi
|
Alasid
|
| 1973: 31. august – 9. september |
I maailmameistrivõistlused |
Belgrad |
 Jugoslaavia |
686 |
15 (M), 14 (N)
|
| 1975: 19.–27. juuli |
II maailmameistrivõistlused |
Cali |
 Colombia |
682 |
15 (M), 14 (N)
|
| 1978: 18.–23. august |
III maailmameistrivõistlused |
Lääne-Berliin |
 Saksamaa LV |
828 |
15 (M), 14 (N)
|
| 1982: 18. juuli – 8. august |
IV maailmameistrivõistlused |
Guayaquil |
 Ecuador |
848 |
15 (M), 14 (N)
|
| 1986: 13.–23. august |
V maailmameistrivõistlused |
Madrid |
 Hispaania |
1119 |
16 (M/N)
|
| 1991: 3.–13. jaanuar |
VI maailmameistrivõistlused |
Perth |
 Austraalia |
1142 |
16 (M/N)
|
| 1994: 1.–11. september |
VII maailmameistrivõistlused |
Rooma |
 Itaalia |
1400 |
16 (M/N)
|
| 1998: 8.–17. jaanuar |
VIII maailmameistrivõistlused |
Perth |
Austraalia |
1371 |
16 (M/N)
|
| 2001: 16.–29. juuli |
IX maailmameistrivõistlused |
Fukuoka |
 Jaapan |
1498 |
20 (M/N)
|
| 2003: 12.–27. juuli |
X maailmameistrivõistlused |
Barcelona |
Hispaania |
2015 |
20 (M/N)
|
| 2005: 16.–31. juuli |
XI maailmameistrivõistlused |
Montréal |
 Kanada |
1784 |
20 (M/N)
|
| 2007: 18. märts – 1. aprill |
XII maailmameistrivõistlused |
Melbourne |
Austraalia |
2195 |
20 (M/N)
|
| 2009: 19. juuli – 2. august |
XIII maailmameistrivõistlused |
Rooma |
Itaalia |
2566 |
29 (M), 36 (N)
|
| 2011: 16.–31. juuli |
XIV maailmameistrivõistlused |
Shanghai |
 Hiina |
2220 |
29 (M), 36 (N)
|
| 2013: 19. juuli – 4. august |
XV maailmameistrivõistlused |
Barcelona |
Hispaania |
2293 |
30 (M), 37 (N), 1 (sega)
|
| 2015: 24. juuli – 9. august |
XVI maailmameistrivõistlused |
Kaasan |
 Venemaa |
2400 |
30 (M), 37 (N), 8 (sega)
|
| 2017: 14.–30. juuli |
XVII maailmameistrivõistlused |
Budapest |
 Ungari |
2360 |
30 (M), 37 (N), 8 (sega)
|
| 2019: 9.–25. august (mitteametlik) |
XVIII maailmameistrivõistlused |
Gwangju |
 Lõuna-Korea |
2623 |
30 (M), 38 (N), 8 (sega)
|
| 2022: 17. juuni – 3. juuli |
XIX maailmameistrivõistlused |
Budapest |
Ungari |
|
|
| 2023: 16. juuli – 1. august |
XX maailmameistrivõistlused |
Fukuoka |
Jaapan |
|
|
| 2024: |
XXI maailmameistrivõistlused |
Doha |
 Katar |
|
|
