Txillardegi

Txillardegi (õieti José Luis Álvarez Enparantza; 27. september 1929 Donostia – 14. jaanuar 2012 Donostia) oli baski keeleteadlane, poliitik ja kirjanik. Ta kasutas ka pseudonüüme Larresoro, Igara ja Usako.

Ta õppis Bilbaos inseneriks, ent võttis samal ajal osa mitme rahvuslikult meelestatud noorteliikumise tööst, mis tõi kaasa ka esimese vangistuse.

1957. aastal avaldas ta eksistentsialistliku teose "Leturiaren egunkari ezkutua" ("Leturia salapäevik"), mida peetakse esimeseks moodsaks baskikeelseks romaaniks. Samal aastal sai temast Euskaltzaindia (Baski Keele Akadeemia) korrespondentliige. See organisatsioon kiitis heaks enamiku Txillardegi ettepanekuist baski keele ortograafia ja morfoloogia standardimise alal. Akadeemia täisliikmeks teda poliitilistel põhjustel ei võetud.^[1]

1958. aastal asutas ta koos kaastudengitega organisatsiooni Ekin, millest hiljem sai ETA. Pärast järjekordset arreteerimist suundus Txillardegi 1961. aastal eksiili. Ta elas Pariisis ja Brüsselis, kus jätkas kirjutamist ning keeleteaduslikke töid. 1967. aastal lahkus ta ETAst ning naasis Baskimaale. 1976. aastal asutas ta koos Iñaki Aldekoaga poliitilise partei Euskal Sozialista Biltzarrea (Baski Sotsialistlik Kongress).^[2] 1977. aastal osales ta Herri Batasuna asutamises ning valiti 1979. aastal senaatoriks.

1976. aastal oli Txillardegi lõpetanud Pariisis ülikooli keeleteaduse alal, 1976–1981 õpetas ta baski fonoloogiat Deusto Ülikooli Donostia harus, 1981–1982 õppis foneetikat ja fonoloogiat USA-s California Ülikoolis Los Angeleses. Alates 1982. aastast õpetas ta Baskimaa Ülikoolis.^[1]

Hiljem tegutses ta mõnda aega Aralari liikmena ning distantseeris end avalikult relvastatud vastupanu toetajaist. 2005. aastal kandideeris ta senaatoriks, ent ei osutunud valituks. 2007. aastal lahkus ta Aralarist, 2008. aastal kandideeris Eusko Abertzale Ekintza ridades, ent ei osutunud jällegi valituks.

• "Leturiaren egunkari ezkutua" (1957)
• "Peru Leartzako" (1960)
• "Elsa Scheelen" (1969)
• "Haizeaz bestaldetik" (1979)
• "Exkixu" (1988)
• "Putzu" (1999)
• "Labartzari agur" (2005)

• "Huntaz eta hartaz" (1965)
• "Hizkuntza eta pentsakera" (1972)
• "Euskal Herria helburu" (1994)

• "Euskara batua zertan den" (1974)
• "Oinarri bila" (1977)
• "Euskal gramatika" (1978)
• "Euskal fonologia" (1980)
• "Euskal dialektologia" (1983)
• "Euskal azentuaz" (1984)
• "Elebidun gizartearen azterketa matematikoa" (1984)

• Aizpuru, Alaitz 2012: "Existentzialismoaren hastapenak Euskal Herrian: Leturiaren egunkari ezkutua" in Alaitz Aizpuru(koord.), Euskal Herriko pentsamenduaren gida, Bilbo, UEU. ISBN 978-84-8438-435-9
• Azurmendi, Joxe 1999: Txillardegiren saioa: hastapenen bila, Jakin, 114: 17–45.
• Azurmendi, Joxe 2000: "Kierkeggard-en <<egunkari ezkutua>>" in Txipi Ormaetxea (arg.), Txillardegi lagun giroan, Bilbo: UEU ISBN 84-8438-007-6
• Hegats. Literatur aldizkaria. 49. ISSN 1130-2445
• Olaziregi, Mari Jose 2012. Basque Literary History, Reno, Center for Basque Studies/University of Nevada ISBN 978-1-935709-19-0
• Sudupe, Pako 2011: 50eko hamarkadako euskal literatura I: hizkuntza eta ideologia, Donostia, Utriusque Vasconiae. ISBN 978-84-938329-4-0
• Sudupe, Pako 2011: 50eko hamarkadako euskal literatura II: kazetaritza eta siakera, Donostia, Utriusque Vasconiae. ISBN 978-84-938329-5-7
• Sudupe, Pako 2012: "Ideologia eztabaidak 50eko hamarkadan" in Alaitz Aizpuru (koord.), Euskal Herriko pentsamenduaren gida, Bilbo, UEU. ISBN 978-84-8438-435-9
• Sudupe, Pako 2016: Txillardegiren borroka abertzalea, Donostia: Elkar ISBN 978-84-9027-544-3
• Torrealdai, Joan Mari 2014: Batasunaren bidea urratzen. Txillardegiren eragintza praktikoa, Jakin, 204: 11–96.

• Txillardegi lehekülg Baski Kirjanike Liidu lehel