Tauragė

Tauragė
[ taurag'e ]
leedu Tauragė
Tauragė lipp Tauragė vapp
Pindala: 15,7 km²
Elanikke: 21 416 (1.01.2023)[1]
Koordinaadid: 55° 15′ N, 22° 17′ E

Tauragė (leedu^ⓘ) on linn Leedus, Tauragė rajooni ja Tauragė valla halduskeskus. Asub Jūra jõe kaldal, merepinnast 36 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Sovetski vaheline raudtee. Linna nimi on poola keeles Taurogi, žemaidi keeles Tauragie, saksa keeles Tauroggen, venekeelne vana nimetus on aga Таурогенъ.^[2] Administratiivselt moodustab linn omaette valla.

Tauragės on mitu elektroonikatehast. Linnas valmistatakse trükkplaate, seal on ka keraamikatehas. Linnas kaevandatakse savi.

Tauragė on leedu luterluse keskus. Linnas on luteri ( aastast 1843), õigeusu (1933) ja katoliku kirik (1903). Vaatamisväärsusteks on veel postimaja (aastast 1830 ja Taurage loss, samuti ka endise mõisa park Jūra jõe kaldal. Aastal 1928 valminud raudteejaama hoone on kasutusel autobussijaamana.

Tauragė on leedu luterluse keskus. Linnas on luteri, õigeusu ja katoliku kirik.

• 28 500 (2005)
• 27 700 (2009)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tauragė elanikest leedulasi 98,07%, venelasi 0,93%, ukrainlasi 0,24%, valgevenelasi 0,14% ja sakslasi 0,14%.^[3]

Tauragėt mainiti esimest korda aastal 1507, asula tekkis endisele skalvide asualale. Toonane asula omanik oli Paliatsa Bartošius, kes lasi sinna ehitada kiriku. Kiriku juurde tekkinud kool oli vanim kool Žemaitijas. Aastast 1567 tegutses asulas tollipunkt.

Hilisemad omanikud olid Szemiotid, aastast 1653 aga Janusz Radziwiłł. Ta kavatses Tauragė alevi linnaks muuta, ent alanud sõda sundis teda alevit Gottfrid von Budolenbrockile müüma.

Alevi arengut pidurdasid korduvad tulekahjud. Linn põles 1780, 1782, 1815 ja 1836. aastal. 30. detsembril 1812 kirjutasid Vene vägede esindajana Hans Karl von Diebitsch ja Preisi vägede esindajana Ludwig Yorck von Wartenburg Tauragės alla relvarahule, millega Preisimaa lõpetas Napoleon I toetamise. Lõpliku kuju sai leping järgmisel aastal Kaliszi rahuga.

Aastal 1843 külastas Tauragėt Honoré de Balzac. Alevi elanikud toetasid aktiivselt XIX sajandi Poola ülestõuse. Ajal, mil leedukeelne kirjandus keelustatud oli, oli alev knygnešyste keskuseks. Sel perioodil tegutses seal ka põrandaalune leedukeelset haridust andev kool.

Esimeses maailmasõjas sai alev rängalt kannatada. Aastal 1915 rajati läbi alevi kitsarööpmeline raudtee, mis hiljem veidi muudetud trassil laiarööpmeliseks ümber ehitati.

Kahe sõja vahelisel perioodil arenes Tauragė kiiresti. Aastal 1927 toimus seal sotsiaaldemokraatide juhitud ülestõus toonase Leedu valitsuse vastu. Tauragė sai linnaõigused aastal 1932.

Aastatel 1941 ja 1944 küüditati ümbruskonna elanikke Tauragė raudteejaama kaudu. Teise maailmasõja ajal hävitasid Saksa okupatsiooniväed linna juutidest elanikud. Lahingutes hävis 80% linnast.

Pärast sõda koristati varemed vabatahtlike talgutega. Esimene linna generaalplaan nägi ette linna ajaloolise välimuse taastamist, aga aastal 1962 loodud uus generaalplaan nägi ette taastamise asemel uute hoonete rajamise. Veelgi laastavamalt mõjus aastal 1974 koostatud generaalplaan, mis nägi ette paljude ajalooliste hoonete lammutamise ja nende asemele uute ehitamise.

Tauragė loss püstitati aastail 1844–1847. Algselt oli tegemist tollipunktiga, mis ehitati aastal 1836 maha põlenud vana tollipunkti asemele. Algselt kahekorruselise peahoone juurde ehitati aastal 1852 hoov, millele püstitati saun.

Aastal 1866 ehitati kompleks ümber alevi vanglaks. Toona lisati ka kompleksi nurkadesse tornid. Hiljem oli hoone kasutusel psühhiaatriakliinikuna.

Kompleksi täiendati veel aastail 1971 ja 1986. Tänapäeval asuvad seal fotogalerii, muuseum ja lasteraamatukogu.

• 
  Tauragė vanalinn
• 
  Tauragė õigeusu kirik
• 
  Tauragė luteri kirik
• 
  Tauragė katoliku kirik
• 
  Tauragė loss
• 
  Tauragė raudteejaam
• 
  Tauragė bussijaam
• 
  Tauragė

 Tauragė – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Linn portaalis vietoves.Lt
• Linna ajalugu (leedu keeles)