[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Sõda Vaiksel ookeanil

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Teise maailmasõja sõjatandrist; Tšiili, Boliivia ja Peruu vahel 1879–1884 peetud sõja kohta vaata artiklit Vaikse ookeani sõda

Sõda Vaiksel ookeanil
Osa Teisest maailmasõjast
Sõja peamist piirkonda ja liitlasvägede dessante näitav kaart (1942–1945)
Toimumisaeg 7. detsember 1941 – 2. september 1945
(3 aastat, 8 kuud, 3 nädalat ja 5 päeva)
Toimumiskoht Vaikne ookean, Ida-Aasia, Lõuna-Aasia, Okeaania, India ookean
Tulemus

Liitlasvägede võit

  • Teise maailmasõja lõpp
  • Jaapani keisririigi kokkuvarisemine
  • Hiina kodusõja jätkumine
  • 1951. aasta San Francisco rahuleping
Territoriaalsed
muudatused

Jaapani okupeerimine liitlsavägede poolt

  • Kõigi jaapani vägede lahkumine Hiina Vabariigist
  • Korea ja Mandžuuria vabastamine Jaapani võimu alt; Korea lõhenemine
  • Jaapani kaotab tema poolt kontrollitud Vaikse ookeani saared
Osalised
Liitlasväed

 Ameerika Ühendriigid

Hiina
 Suurbritannia

 Austraalia
Kanada
 Uus-Meremaa
 Madalmaad

 Nõukogude Liit

Marionettriigid

Väejuhid või liidrid
Hirohito

Plaek Phibunsongkhram

Zhang Jinghui
Jõudude suurus
  • 14 000 000[1]
  • 3 621 383+ (1945)
  • 2 000 000[2]
  • 1 669 500 (1945)
  • 600 000
  • 400 000[2]
  • 140 000
  • 7 800 000 –
    7 900 000 (1945)[3]
  • 126 500[4]
  • Marionettriigid:
  • u 1 000 000 (1945)[5]

Sõda Vaiksel ookeanil oli Teise maailmasõja sõjatanner Vaiksel ookeanil ja Ida-Aasias. See toimus ulatuslikul alal, mis hõlmas muu hulgas Vaikse ookeani ja selle saared, Kagu-Aasia saared ja Hiina.

Vaikse ookeani sõjas olid vastamisi liitlasväed, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, ja Jaapani keisririik, mida mingil määral aitasid Tai ning teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. Sõja puhkemise peamiseks põhjuseks peetakse Jaapani püüdlust saada imperialistlikuks suurriigiks. Jaapan soovis rajada Ida- ja Lõuna-Aasiasse ning Okeaaniasse suurt Jaapani impeeriumi. Sealt loodeti Jaapani kasvavale tööstusele saada toorainet ja samuti alasid, kuhu Jaapani suurenev rahvastik saaks kolida.[6]

Sõja alguseks Vaiksel ookeanil loetakse üldiselt 7/8. detsembrit 1941, mil Jaapan okupeeris Tai ning ründas Suurbritannia valdusi, Malaiat, Singapuri, Hongkongi, ja lisaks Ameerika Ühendriikide mereväebaase Hawaii saartel, Wake'i saarel, Guamil ja Filipiinidel.[7] Osad ajaloolased loevad sõja alguseks 7. juulil 1937 alanud teist Hiina-Jaapani sõda või 19. septembril 1931 alanud Jaapani sissetungi Mandžuuriasse. Laiemalt peetakse sõja alguseks siiski 1941. aastat ja sõda ise üheks teise maailmasõja tandriks.[8][9]

1943. aastaks oli sõjaõnn selgelt pöördunud Jaapani kahjuks. Jaapan asus otsima võimalusi rahu sõlmimiseks, nt pöörduti 2 korda otseselt Jossif Stalini poole (NSV Liidu ja Jaapani vahel kehtis neutraliteedipakt), et ta vahendaks rahuläbirääkimisi Jaapani ja USA/Suurbritrannia vahel; Stalin jättis vastamata. Veel 1945. aasta juulis üritas Jaapani suursaadik Moskvas Naotake Sato värvata NSV Liitu vahendajaks rahu sõlmimiseks USA/Suurbritanniaga.

Vaikse ookeani sõda kulmineerus 1945. aasta augustis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi heitmisega ning Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse (NSVL teatas 9. augustil 1945 ühinemisest Potsdami deklaratsiooniga ja sõjaseisukorra kehtestamisest Jaapaniga), mille tulemusena teatas Jaapan 15. augustil raadiokõne teel alistumisest. Jaapani kapituleerumine leidis ametlikult aset 2. septembril 1945 Tōkyō lahel Ameerika Ühendriikide lahingulaeva USS Missouri pardal.

  1. Hastings 2008, lk 205.
  2. 2,0 2,1 Hastings 2008, lk 10.
  3. Cook & Cook 1993, lk 403.
  4. Meyer 1997, lk 309.
  5. Jowett 2005, lk 72.
  6. Õun & Ojalo, lk 9–10.
  7. Drea 1998, lk 26.
  8. Hsiung & Levine 1992, lk 157.
  9. Sun 1996, lk 11.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]