[go: up one dir, main page]
More Web Proxy on the site http://driver.im/Mine sisu juurde

Sõda Donbassis

Allikas: Vikipeedia
Sõda Donbassis
Osa Vene-Ukraina sõjast
Donetski lennujaama lennujuhtimistorn 2014. aastal
Toimumisaeg 6. aprill 2014 – 24. veebruar 2022
Toimumiskoht Donbass ja:
Donetski ja Luhanski oblast
Hetkeseis
Osalised
Ukraina
Toetus:
Leedu		 Donetski Rahvavabariik
Luhanski Rahvavabariik
Venemaa
Väejuhid või liidrid
Petro Porošenko
Volodõmõr Zelenskõi
Viktor Muženko
Ruslan Homtšak
Valeri Zalužnõi
Mõkola Klõmtšuk[1]
Mõhhailo Zabrodskõi
Serhi Kultšõtskõi		 Igor Girkin
Aleksandr Hodakovski
Oleksandr Zahhartšenko
Deniss Pušilin
Leonid Passitšnõk
Vladimir Putin
Väeüksused
Ukraina relvajõud:

Ukraina Julgeolekuteenistus

Ukraina siseministeerium:

Omakaitseühendused

Separatistide jõud:

Erasõjafirmad

Venemaa Föderatsiooni Relvajõud
Venemaa Föderatsiooni Registreeritud Kasakad
Tšetšeenia kadõrovlased

Serbia vabatahtlikud
Jõudude suurus
64 000 võitlejat 40 000 - 45 000 võitlejat
(3000-4000 Vene vabatahtlikku)
9000-12 000 Venemaa sõdurit (Ukraina ja USA hinnangul)
Kaotused
3966 surnud
135 teadmata kadunud
11 618+ haavatud		 3516–4328 surnud
3344 hukkunud tsiviilisikut (november 2019)[2]
Kokku 10 303 hukkunut ja 24 778 haavatut
1 414 798 sisepõgenikku, 925 500 on välismaale põgenenud

Sõda Donbassis oli Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud relvakonflikt. See algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete separatistide rünnakutega. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on konflikt avaldanud mõju ka Euroopa Liidu – Venemaa ja NATO–Venemaa suhetele.[3][4] Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.[5] Relvakonflikti vahelduva intensiivsusega algfaasile järgnes 2022. aasta veebruaris Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung Ukrainasse.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "roheliste mehikeste" ilmumiseks".[6][7]

2015. aasta oktoobris teatas väljaanne Washington Post, viitega Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber Süüriasse, toetama president Bashar al-Assadi režiimi.[8]

2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.[9]

Algus

[muuda | muuda lähteteksti]
Relvastatud eraldusmärkideta mehed Simferopolist 25 km lõunas asuva Perevalne sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014

Euromaidani osana 2014. aasta 18.–23. veebruaril[10][11][12] toimunud Ukraina revolutsiooni järelkajana hakkasid alates veebruari lõpust (Sotši olümpiamängude lõpetamise järel) toimuma peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades Venemaa-meelsete meeleavaldajate, vene marurahvuslaste[13][14][15] ja valitsusvastaste rühmade väljaastumised. Venemaa meediakanalid on kasutanud väljaastumiste kohta väljendit Vene kevad (Русская весна, Russkaja vesna).[16] Vastuhakkude käigus okupeeris ja annekteeris Venemaa Föderatsioon Krimmi. Mõnes piirkonnas eskaleerusid protestid relvastatud separatistide ülestõusuks (Donetski Rahvavabariik, Luhanski Rahvavabariik, Novorossija Föderaalriik, Slovjansk, Odessa kokkupõrked, Donetski lahing jms).[17][18] Ametnike ja pealtnägijate sõnul polnud mitte kõik meeleavaldustes osalejad Ukraina kodanikud, märkimisväärne osa protestijatest olid Venemaa kodanikud.[19][20] Donetski oblasti kuberneri Sergi Taruta väitel osalesid Donetski miitingutel endised kurjategijad ja teised okupeeritud Krimmist saabunud inimesed.[21] Ukraina julgeolekujõud ja piirivalve keelasid ajavahemikus 4. kuni 25. märtsini riiki sisenemise enam kui 8200 Venemaa passiga isikule. 27. märtsil ütles Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Andri Parubi, et iga päev keelatakse riiki sisenemine 500–700 Venemaa kodanikule.[22] 14. aprillil 2014 kuulutas Ukraina riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО).

Sündmuste kulg

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Donbassi sõja kronoloogia

1. septembril 2014 teatas Ukraina kaitseminister Geletei Facebookis, et Venemaa on kaotanud "hübriidsõja" ja alustanud täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse.[23] Arvamust, et tegemist pole Ukraina siseriikliku kriisiga, vaid Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonfliktiga, väljendas ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.[24] Venemaa president Putin omakorda olevat telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendi José Barrosoga väitnud, et võib soovi korral vallutada Kiievi kahe nädalaga.[25]

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu hinnangul viibis septembri alguse seisuga Ukraina territooriumil 10 000 kuni 15 000 Venemaa Föderatsiooni sõjaväelast.[26] Venemaa regioonidevahelise koordinatsioonikeskuse "Unustatud polk" ("Забытый полк") andmetel viibis 2014. aasta lõpus Ukrainas 14 500 Venemaa Föderatsiooni sõjaväelast.[27]

Rahvusvahelise Punase Risti Ukraina delegatsiooni juhi Michel Massoni 10. oktoobril 2014 avaldatud teate kohaselt on Punase Risti hinnangul Donbassis tegemist mitterahvusvahelise konfliktiga. Massoni teatel on olukord Ida-Ukrainas võrreldav näiteks konfliktidega Colombias, Liibüas ja Süürias.[28] Päev hiljem nimetas Ukraina president Petro Porošenko toimuvat "2014. aasta Isamaasõjaks".[29]

31. oktoobril avaldati eelmisel päeval valitsuse poolt vastu võetud korraldus nr 1053, milles senistele ATO läbiviimise piirkonna asulatele Luhanski ja Donetski oblastis oli lisandunud ka Harkivi oblasti asulaid.[30]

21. aprillil 2015 kinnitas Ukraina Ülemraada Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud relvastatud agressiooni alguskuupäevaks 20. veebruari 2014.[31]

2015. aasta aprilli lõpul võttis ametlik Washington Ida-Ukraina valitsusvastaste jõudude kohta kasutusele uue termini: "Venemaa-separatistide ühendjõud" (inglise: combined Russian-separatist forces).[32]

2016. aasta augustis oli valitsusvastaste relvajõudude käsutuses hinnanguliselt rohkem tanke kui Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi relvajõududes kokku.[33] Augustis 2016 avaldas uurimiskeskus Bellingcat kokkuvõtte, mille hinnangul on Ukrainas sõdinud tuhandeid Venemaa sõjaväelasi.[34][35][36]

30. aprillil 2018 kirjutas Ukraina president alla dekreedile terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamise ja Ühendjõudude operatsiooni alustamise kohta.[37] 24. veebruaril 2022 laienes sõjategevus Ida-Ukrainas tunudvalt ning senise sõjategevuse piirkonna asemele kujunes Vene-Ukraina sõja idarinne.

Kaotused

[muuda | muuda lähteteksti]

11./12. augusti 2015 seisuga oli Ukraina poolel antud riiklikke autasusid 7329 relvajõudude võitlejale, neist 1415 said autasu postuumselt. 67 779 Ukraina relvajõudude liiget oli saanud lahingutegevuses osaleja staatuse.[38] Sama aja jooksul oli hukkunud 167 Rahvuskaardi võitlejat.[39] 26. augustil 2015 meedias avaldatud teabe kohaselt oli Venemaa 2015. aasta 1. veebruari seisuga maksnud sõjategevuses osalemise eest Ukrainas kompensatsiooni enam kui 2000 hukkunud sõjaväelase perekonnale ja 3200 invaliidistunud sõjaväelase perekonnale.[40][41]

2016. aasta jaanuari lõpul kinnitas president Porošenko, et sõjas on hukkunud 2269 Ukraina sõjaväelast.[42]

3. märtsil 2016 Genfis avaldatud ÜRO aruande olukorra kohta konfliktipiirkonnas kohaselt oli sõja algusest alates hukkunud vähemalt 9160 inimest ja saanud vigastada vähemalt 21 000 inimest. [43]

ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti ülemvoliniku, prints Zayd ibn Ra‘adi teatel oli 2016. aasta 31. juuli seisuga sõjas hukkunud vähemalt 9553 inimest.[44] 2016. aasta 15. septembri seisuga oli hukkunute arv 9640.[45] 2017. aasta 12. märtsi seisuga oli hukkunute arv 9940.[46] 2017. aasta 15. augusti seisuga oli konfliktis hukkunud vähemalt 10 225 inimest ja saanud vigastada vähemalt 24 541 inimest.[47]

2019. aasta suve alguseks oli hukkunud vähemalt 13 000 inimest.[48]

Venemaa Föderatsiooni saatkonna ees toimunud meeleavaldusel võeti peamiselt sõna Ukraina toetuseks. Fotol on näha Aivar Kivisivi sõnavõtt, tema vasakul käel on üks meeleavalduse korraldajaid Ants Erm.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014

Välisriikide toetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa osalus

[muuda | muuda lähteteksti]
Sõja dünaamika – esimene kaader: 2014.07.01; viimane kaader: 2014.09.12.
Raamid on 3-päevalise sammuga, viimane kaader kordub 2 korda
██  DRV, LRV ja VF relvajõudude kontrolli all olev ala
██  DRV-lt ja LRV-lt tagasivõidetud territooriumid
██ Asustatud punktid, kus on käimas lahingud
██  Ukraina kontrolli all olevad linnad
██  Okupeeritud linnad

Venemaa president Vladimir Putin möönis 17. aprillil 2014 televisiooni otseülekandes Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Krimmis koos kohalike omakaitseüksustega,[49][50] kuid Vladimir Putin tõrjus tagasi Ukraina, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide väited, justkui oleksid Venemaa Föderatsiooni eriväed õhutanud rahutusi Ida-Ukrainas.[51][52] Venemaa Föderatsiooni osalus on selgesõnaliselt toodud välja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee poolt 2. juulil vastu võetud Bakuu deklaratsioonis, mille Venemaa Föderatsiooni poolt Helsingi põhimõtete rikkumist käsitleva resolutsiooni 19. punktis kutsutakse Venemaad üles lõpetama interventsioon Ukrainas.[53][54]

Infovastupanu andmetel osales juuli alguse seisuga Donbassi piirkonna relvastatud konfliktis umbes 3000 hea sõjalise ettevalmistusega Venemaa kodanikku. Iga lahingupäeva eest saadav miinimumtasu oli 1000 USD.[55][56][57] Terrorismivastase operatsiooni taasalustamisega juuli alguses kaasnes naaberriigis õhudessantvägede võitlejate matuste sagenemine.[58][59]

12. juulil avati Kiievis II maailmasõja muuseumi kõrval näitus, millel väljapandud eksponaadid annavad tunnistust Venemaa osalusest Ida-Ukraina relvastatud konfliktis.[60][61]

24. augusti hommikul piirasid Rjazani ja Kostroma õhudessantvägede diviisid sisse ja purustasid Savur-mogõla ja Amvrossijivka juures olnud valitsusvägede grupeeringud.[62]

25. augustil peeti Donetskist 40 km kaugusel kagus asuva Dzerkalne küla juures kinni 10 VF dessantväelast.[63] Venemaa kaitseministeeriumi teatel olid Venemaa Relvajõudude relvastatud eriüksuslased sattunud öösel 20 km kaugusele Venemaa piirist eksituse tõttu.[64][65]

Londonis asuva Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi ekspertide andmetel on vähemalt mõned Ukraina sõjategevuses osalevad tankid vaieldamatult VF relvajõudude päritolu, sest teistesse riikidesse selliseid tanke pole eksporditud.[66]

28. augustil tungisid Venemaa regulaarväed üle piiri ning vallutasid Novoazovski ja mitmeid lähedalasuvaid asulaid.[67] NATO avaldas Venemaa sissetungi tõendavad satelliidipildid.[68][69] NATO andmetel osaleb Ukrainas enam kui 1000 VF sõjaväelast.[70] Venemaa sõduriemade komiteede liidu esinaise Valentina Melnikova teatel on esialgsetel hinnangutel Ukrainas umbes 15 000 Venemaa sõjaväelast.[71].

17. septembril võttis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu otsuse, mille ühes punktis on Venemaal tungivalt soovitatud viia oma relvajõud välja Ukrainast.[72][73] Venemaa Välisministeeriumi ametliku esindaja vastus nimetatud avalduse suhtes oli, et see on tühine ("ничтожно"), omab vaid propagandistlikku tähendust ning et Venemaa vägesid Ukraina territooriumil ei ole.[74]

Ukraina kriisi meediakeskus avaldas 9. veebruaril 2015 kaardi Venemaa relvajõudude väeüksuste dislotseerumise kohta Ukraina territooriumil.[75] Infovastupanu on avaldanud mitmeid analüüse valitsusvastaste relvajõudude poolt kasutatava uusima Venemaa relvajõudude sõjatehnika kohta.[76]

2015. aasta 17. detsembri traditsioonilises aastalõpuintervjuus möönis president Putin vene kodanike kohalolu Ukrainas, kes on hõivatud teatud probleemide, sealhulgas militaarset laadi probleemide, lahendamisega. Putin lisas, et see ei tähenda Venemaa regulaararmee kohalolu Ukrainas.[77][78][79] 30. aprillil 2018 kinnitas USA riigidepartemangu esindaja, et tankitõrjeraketid Javelin on Ukrainale üle antud.[80]

Välisriikide võitlejate osalus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlemal poolel osaleb vabatahtlikena võitlejaid eri riikidest, nii Euroopast kui ka Ameerikast.[81][82][83] Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles ETV saates "Kahekõne", et inimesi on ka Eestist Ukrainasse valitsusvägede vastu sõdima läinud.[84] 24. augustil 2014 hukkus Ukraina territoriaalse iseseisvuse kaitsel Luhanski oblastis 1978. aastal Viljandis sündinud Vadõm Rudnitskõi.[85]

Vastaspoole väitel on Ukraina valitsus kasutanud venemeelsete separatistide vastu võitlemiseks USA-s julgeolekuteenuseid pakkuva erafirma Academi (endiste nimetustega Blackwater ja Xe Services) spetsialistide teenuseid[86], need väited ei ole aga leidnud kinnitust.[81]

Ukraina Ülemraada ratifitseeris 4. veebruaril 2015 seaduseelnõu nr 0004 – Leedu Vabariigi Valitsuse, Poola Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise kokkuleppe ühisväeosa loomise suhtes.[87]

Rahvusvaheline vastukaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Meediakajastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nähtuste määratlemisel erinevad Vene ja Ukraina allikad üksteisest sõnastuse poolest suuresti.[88] Donetski oblastis valitsushooneid hõivanud võitlejatest rääkides kasutavad Ukraina valitsus ja Lääne meedia sõnu separatistid ja terroristid, Venemaa meedia ja võimud aga järjekindlalt väljendit föderaliseerimise toetajad,[88] Ukraina üleminekuvalitsusest Kiievis rääkides aga väljendit Bandera hunta (Ukraina rahvuslase Stepan Bandera järgi), samuti epiteete fašistlik ja natsionalistlik.[89][90] Venemeelsete meeleavaldajate ja võitlejate kohta on Ukraina meedias kasutatud halvustavalt väljendit koloraado mardikas (ukraina keeles колорадський жук), vihjates nende poolt kantavale Georgi lindile.[91][92]

15. juuni artiklis "Vene-Ukraina sõja kroonikad – Vene Grad" Dobropillja lähistel [FOTOD]"[93] esitas Ukraina sõjandusekspert ja ajakirjanik, valitsusvälise organisatsiooni Infovastupanu koordinaator Dmõtro Tõmtšuk järjekordseid tõendeid Venemaa sõjalise invasiooni kohta Ida-Ukrainas.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ [Генерал, який звільнив Маріуполь, досі перебуває в комі https://lb.ua/society/2015/06/13/308204_osvobodivshiy_mariupol_general.html] (vaadatud: 07.01.2023)
  2. ↑ Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights Report on the human rights situation in Ukraine 16 August to 15 November 2019 (PDF). OHCHR. 12. detsember 2019.
  3. ↑ Ukraine crisis: Nato to bolster defences. BBC News. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.
  4. ↑ Ioffe, Julia (18. september 2015). "Exclusive: The Pentagon Is Preparing New War Plans For A Baltic Battle Against Russia". Foreign Policy. Vaadatud 19. septembril 2015.
  5. ↑ "International Criminal Court: Russia's Invasion Of Ukraine Is A 'Crime,' Not A Civil War". www.forbes.com (inglise). Forbes. 20. november 2016. Vaadatud 2. jaanuaril 2017. Donbas is an international conflict between Russian and Ukraine, not a civil war
  6. ↑ "В НАТО считают возможным повторение Россией «украинского сценария» в других странах". UNIAN. 17. august 2014. Vaadatud 17. augustil 2014.
  7. ↑ "Die Nato muss auf grüne Männchen vorbereitet sein". www.welt.de (saksa). Die Welt. 17. august 2014. Vaadatud 17. augustil 2014.
  8. ↑ "Russia said to redeploy special-ops forces from Ukraine to Syria". Fox News Channel. 24. oktoober 2015. Vaadatud 24. oktoobril 2015. “The special forces were pulled out of Ukraine and sent to Syria,“ a Russian Ministry of Defense official said, adding that they had been serving in territories in eastern Ukraine held by pro-Russia rebels. The official described them as “akin to a Delta Force,” the U.S. Army’s elite counterterrorism unit.
  9. ↑ Peterson, Nolan (9. detsember 2016). "The 2 Largest Land Armies in Europe Tiptoe to the Edge of War and Back". Kyiv: The Daily Signal. (France has about 209,000 active troops, Germany has about 176,750 active troops, Spain has about 133,000, Poland has about 101,500, and the U.K. has about 153,600.)
  10. ↑ "Ukraine: Speaker Oleksandr Turchynov named interim president". BBC News. 23. veebruar 2014.
  11. ↑ "Первый день после победы революции. Украина, 23 февраля". Grani.ru. Vaadatud 12. märtsil 2014.
  12. ↑ Geopolitical Weekly. "The uprising in Kiev has apparently reached its conclusion". Stratfor. Vaadatud 12. märtsil 2014.
  13. ↑ Shekhovtsov, Anton (15. mai 2014). "Extremism in South-Eastern Ukraine". Open Democracy. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2014. Vaadatud 24. mail 2014.
  14. ↑ http://www.nytimes.com/2014/05/24/opinion/the-pushback-in-ukraine.html?_r=0
  15. ↑ http://www.realclearpolitics.com/articles/2014/05/21/fascism_comes_to_ukraine_--_from_russia_122700.html
  16. ↑ ""Русская весна" на Юго-Востоке Украины (IMF promises to present a program for Ukraine no later than the beginning of May)". Russian News and Information Agency (Russian). 3. märts 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2014. Vaadatud 10. aprillil 2014.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. ↑ Grytsenko, Oksana (12. aprill 2014). "Armed pro-Russian insurgents in Luhansk say they are ready for police raid". Kyiv Post.
  18. ↑ Leonard, Peter (14. aprill 2014). "Ukraine to deploy troops to quash pro-Russian insurgency in the east". Yahoo News. Associated Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2014. Vaadatud 14. aprillil 2014.
  19. ↑ Roth, Andrew (3. märts 2014). "From Russia, 'Tourists' Stir the Protests". The New York Times. Vaadatud 10. aprillil 2014.
  20. ↑ "Southeastern Ukraine gets invasion of Russian protesters". Kyiv Post. 7. märts 2014. Vaadatud 10. aprillil 2014.
  21. ↑ "Донецькими сепаратистами виявилися колишні зеки і гастролери з Криму Більше читайте тут (Separatists in Donetsk were former prisoners)". TSN (Ukrainian). 26. märts 2014. Vaadatud 10. aprillil 2014.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  22. ↑ "SBU detains Russian provocateur believed to have planned raid on parliament, cabinet buildings". Kyiv Post. 31. märts 2014. Vaadatud 10. aprillil 2014.
  23. ↑ "Гелетей: Россия проиграла гибридную войну". Ukrajinska Pravda. 1. september 2014, 17:38. Vaadatud 1. septembril 2014.
  24. ↑ "Меркель: это не внутренний кризис, а конфликт Украины и РФ". Ukrajinska Pravda. 1. september 2014, 17:38. Vaadatud 1. septembril 2014.
  25. ↑ "СМИ: Путин угрожал Баррозу взять Киев через две недели". Ukrajinska Pravda. 1. september 2014, 17:38. Vaadatud 1. septembril 2014.
  26. ↑ "Война России против Украины: последние события в Донбассе". Liga Novosti. 02.09.2014 01:34. Vaadatud 02.09.2014.
  27. ↑ "Российские активисты насчитали 14,5 тыс. военных РФ на территории Украины". Infovastupanu. 10.12.2014. Vaadatud 05.01.2015.
  28. ↑ "Глава делегации Красного Креста в Украине: Мы оцениваем ситуацию на Донбассе как немеждународный вооруженный конфликт". forbes.ua. Forbes. 10. oktoober 2014. Vaadatud 10. oktoobril 2014.
  29. ↑ "Порошенко назвал конфликт в Донбассе Отечественной войной". Liga Novosti. 11. oktoober 2014. Vaadatud 11. oktoobril 2014.
  30. ↑ "Кабмин отнес к зоне АТО ряд населенных пунктов Харьковщины". Liga Novosti. 31. oktoober 2014. Vaadatud 31. oktoobril 2014.
  31. ↑ "Рада определила дату начала агрессии со стороны России". KorrespondenT.net. 21.04.2015, 10:58.
  32. ↑ Sõna combined võib tõlkida ka: ühend-, sega-, hübriid-.
    KLAPPER, BRADLEY; DILANIAN, KEN (30. aprill 2015). "US commander: Russia seems set for new offensive in Ukraine". Associated Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2015.
  33. ↑ Peterson, Nolan (22. august 2016). "'The War Won't Be Over Soon': Ukraine's Long Fight Against Russia for Freedom". The Daily Signal. Vaadatud 27. augustil 2016.
  34. ↑ Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers
  35. ↑ August 31, 2016, By Bellingcat Russia’s War in Ukraine: The Medals and Treacherous Numbers
  36. ↑ 01.september 2016 10:18, Kaarel Kressa, Uurimiskeskus: väljaantud medalid tõendavad, et Ukrainas on sõdinud üle 10 000 Vene sõjaväelase
  37. ↑ "President signed a Decree: The Joint Forces Operation on deflection and deterrence of Russia's armed aggression in the Donbas began on April 30, 2018" (inglise). MoD. 30. aprill 2018. Vaadatud 30.04.2018.
  38. ↑ "За время АТО Украина наградила 7 239 своих защитников, из них – 1 415 посмертно, – Минобороны". Infovastupanu. 11.08.2015. Vaadatud 12.08.2015.
  39. ↑ "За время АТО на Донбассе погибли 167 бойцов Нацгвардии, более 700 были ранены". Infovastupanu. 12. august 2015. Vaadatud 13. augustil 2015.
  40. ↑ Gregory, Paul Roderick (26.08.2015). "Russia Inadvertently Posts Its Casualties In Ukraine: 2,000 Deaths, 3,200 Disabled". www.forbes.com. Forbes. Vaadatud 26.08.2015.
  41. ↑ Segalov, Michael (26. august 2015). "Russia 'accidentally reveals' number of its soldiers killed in eastern Ukraine". The Independent. Vaadatud 26. augustil 2015.
  42. ↑ "2,269 Ukrainian soldiers died in Donbas of Russian aggression, – Poroshenko". 112 Ukrajina. 29. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2016. Vaadatud 29. jaanuaril 2016. According to Ukrainian military forces since the beginning of ATO 2 673 soldiers died and 8 519 were injured. State Border Service informed that as of the end of December, 67 frontier guards died, 406 were injured and 6 are missing. 11 members of Ukrainian Security Service died, 100 were injured.
  43. ↑ "Ukraine: Growing despair among over three million civilians in conflict zone – UN report". www.ohchr.org (inglise). Genf: OHCHR. 3. märts 2016. Vaadatud 3.03.2016. “There is a terrible sensation of physical, political, social and economic isolation and abandonment among the huge number of people – more than three million in all – who are struggling to eke out a living in the conflict zone. They are in urgent need of greater protection and support,” said the UN High Commissioner for Human Rights, Zeid Ra’ad Al Hussein.
  44. ↑ "Eastern Ukraine casualties highest since August 2015 – Zeid" (inglise, vene ja ukraina). OHCHR. 3. august 2016. Vaadatud 9.08.2016. The many casualties we have documented in recent weeks suggest that neither Ukrainian forces nor the armed groups are taking the necessary precautions to protect civilians.
    In total, from mid-April 2014 to 31 July 2016, the UN Human Rights Office has documented 31,690 casualties, including 9,553 killed and 22,137 injured in the conflict area in eastern Ukraine. This includes Ukrainian armed forces, civilians and members of the armed groups.
  45. ↑ "На Донбассе с начала конфликта погибли 9640 человек, более 22 тыс. ранены". Interfax-Ukraine. 15. september 2016. Vaadatud 15.09.2016.
  46. ↑ "Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report". www.ohchr.org (inglise). OHCHR. Vaadatud 16.03.2017. The total death toll from mid-April 2014 to 12 March 2017 is at least 9,940, with at least 23,455 people injured.
  47. ↑ "Escalation of hostilities has exacerbated civilian suffering – UN report". www.ohchr.org (inglise). OHCHR. Vaadatud 16.09.2017. In total, from 14 April 2014 to 15 August 2017, OHCHR recorded 34,766 conflict-related casualties in Ukraine, among civilians, Ukrainian armed forces and members of the armed groups. This includes 10,225 people killed and 24,541 injured.
  48. ↑ "Zelenskiy Vows 'Tough' Response As More Ukrainian Soldiers Die In The East". REF/RL. 7.6.2019. Vaadatud 8.6.2019.
  49. ↑ "Direct Line with Vladimir Putin" (vene). kremlin.ru. 17. aprill 2014. Vaadatud 21. aprillil 2014. And so we had to take the necessary measures in order to prevent the situation in Crimea unfolding the way it is now unfolding in southeastern Ukraine. We didn't want any tanks, any nationalist combat units or people with extreme views armed with automatic weapons. Of course, the Russian servicemen did back the Crimean self-defence forces.
  50. ↑ "Ukraine crisis: live". The Telegraph. 17. aprill 2014. Vaadatud 17. aprillil 2014.
  51. ↑ "Vladimir Putin in TV denial that Russian special forces are in eastern Ukraine". The Telegraph. 17. aprill 2014. Vaadatud 17. aprillil 2014.
  52. ↑ "Путин: Украинских военных в Крыму блокировали российские войска". Liga Novosti. 17.11.2014. Vaadatud 22.11.2014.
  53. ↑ Bakuu deklaratsioon, inglise keeles.
  54. ↑ Bakuu deklaratsioon, vene keeles.
  55. ↑ "Псы войны. Кто платит за наемников Путина?". sprotyv.info (vene). Infovastupanu. 3. juuli 2014. Vaadatud 5. juulil 2014.
  56. ↑ "СБУ перекрыла канал поставки денег террористам". sprotyv.info (vene). Infovastupanu. 7. juuli 2014. Vaadatud 8. juulil 2014.
  57. ↑ "Террористы используют российской оружие. Фото". sprotyv.info (vene). Infovastupanu. 7. juuli 2014. Vaadatud 8. juulil 2014.
  58. ↑ "В Москве похоронили бойцов 45-го полка спецназа ВДВ, погибших на Донбассе". ria.ry (vene). Infovastupanu. 7. juuli 2014. Vaadatud 7. juulil 2014.
  59. ↑ "В Москве прошли похороны "внезапно" умерших 14 бойцов спецназа – ФОТО". ura-inform.com (vene). URA-Inform. 7. juuli 2014. Vaadatud 8. juulil 2014.
  60. ↑ "Очередные доказательства российской военной агрессии. Фото". Infovastupanu. 12. juuli 2014. Vaadatud 12. juulil 2014.
  61. ↑ "Доказательства причастности России к терроризму в Донбассе: фото". Liga.net. 12. juuli 2014. Vaadatud 12. juulil 2014.
  62. ↑ "Геращенко рассказал, когда началось вторжение российских войск". Ukrajinska Pravda. 2. september 2014, 00:36. Vaadatud 2. septembril 2014.
  63. ↑ "Ukraine crisis: Poroshenko and Putin set for Minsk talks". BBC News Online. 26. august 2014, 06:34. Vaadatud 26. augustil 2014.
  64. ↑ Captured Russian troops 'in Ukraine by accident', BBC News Online (26 August 2014)
  65. ↑ Источник: задержанные на Украине военные РФ случайно пересекли границу, RIA Novosty, August 26, 2014.
  66. ↑ "Ukraine crisis: T-72 tank shoots hole in Russian denial". BBC News Online. 27. august 2014. Vaadatud 27. augustil 2014.
  67. ↑ "Новоазовск брали две колонны техники российской армии – СНБО". Ukrajinskaja Pravda. 28. august 2014. Vaadatud 28. augustil 2014.
  68. ↑ "Ukraine crisis: Nato images 'show Russia troops'". BBC News Online. 28. august 2014. Vaadatud 28. augustil 2014.
  69. ↑ "НАТО опубликовало спутниковые снимки, подтверждающие вторжение РФ". Ukrajinskaja Pravda. 28. august 2014. Vaadatud 28. augustil 2014.
  70. ↑ "Источник в НАТО: В Украине – более тисячи российских военных". Ukrajinskaja Pravda. 28. august 2014. Vaadatud 28. augustil 2014.
  71. ↑ У Росії нарахували 15 тисяч солдатів, які воюють на Донбасі
  72. ↑ "Situation in Ukraine". Euroopa Nõukogu. 17. september 2014. Vaadatud 20. septembril 2014.
  73. ↑ "В ЕС признали присутствие российских войск в Украине". Infovastupanu. 18. september 2014. Vaadatud 19. septembril 2014.
  74. ↑ "Ответ официального представителя МИД России А.К.Лукашевича на вопрос агентства «Интерфакс» относительно решения КМСЕ по Украине". Venemaa Välisministeerium. 20. september 2014. Vaadatud 20. septembril 2014.
  75. ↑ "Інфографіка. Російські війська на території України". UACRISIS.ORG (ukraina). Ukraine Crisis Media Center. 9. veebruar 2015. Vaadatud 10. veebruaril 2015.
  76. ↑ Mašovets, Kostantin (11. august 2015). "Арсенал агрессора (дополнено), – ИС". Infovastupanu. Vaadatud 11. augustil 2015.
  77. ↑ Nadia Khomami (17. detsember 2015). "Vladimir Putin press conference: 'Russian military personnel were in Ukraine' – as it happened". theguardian.com. Vaadatud 17. detsembril 2015.
  78. ↑ "Большая пресс-конференция Владимира Путина". kremlin.ru (vene). Moskva: President of Russia. 17. detsember 2015. Vaadatud 17. detsembril 2015. Мы никогда не говорили, что там нет людей, которые занимаются решением определённых вопросов, в том числе в военной сфере, но это не значит, что там присутствуют регулярные российские войска.
  79. ↑ "Putin: Russia did have people in Ukraine doing 'certain military tasks'". Moskva: Reuters. 17. detsember 2015. Vaadatud 17. detsembril 2015. "We never said there were no people there who were carrying out certain tasks including in the military sphere," Putin told an annual news conference.
  80. ↑ "U.S. Confirms Delivery Of Javelin Antitank Missiles To Ukraine". Vabadusraadio. 30. aprill 2018. Vaadatud 30.04.2018.
  81. ↑ 81,0 81,1 "Ukraine war pulls in foreign fighters". BBC News Online. 31. august 2014. Vaadatud 31. augustil 2014.
  82. ↑ "Легионеры "Азова": Как иностранцы воюют на Донбассе". Korrepondent.net. 9. oktoober 2014. Vaadatud 9. oktoobril 2014.
  83. ↑ Tsvetkova, Maria (10. detsember 2014). "Chechens loyal to Russia fight alongside east Ukraine rebels". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2014. Vaadatud 10. detsembril 2014.
  84. ↑ Kapo: Eestist on läinud inimesi ka Ukrainasse separatistide poolele võitlema
  85. ↑ "Книга пам'яті загиблих //Рудніцький Вадим Володимирович" (ukraina). Vaadatud 4.02.2017.
  86. ↑ Des mercenaires en Ukraine, Le Monde, 11 mai 2014.
  87. ↑ "В Украине появится военная бригада с литовцами и поляками". Korrespondent.net. 4. veebruar 2015.
  88. ↑ 88,0 88,1 "In Ukraine, Russia Plays a Weighted Word Game". The New York Times. 16. aprill 2014. Vaadatud 2. mail 2014.
  89. ↑ "Ukraine Launches Offensive to Regain Slovyansk". The Wall Street Journal. 2. mai 2014. Vaadatud 2. mail 2014.
  90. ↑ "Demands That Jews Register in Eastern Ukraine Are Denounced, and Denied". The New York Times. 17. aprill 2014. Vaadatud 2. mail 2014.
  91. ↑ "What's Orange And Black And Bugging Ukraine?". Voice of America. 28. aprill 2014. Vaadatud 3. mail 2014.
  92. ↑ Боец Нацгвардии рассказал, как среди боевиков отличить местных, россиян и чеченцев (видео) – Rahvuskaardi võitleja jutustas, kuidas eristada võitlejate seas kohalikke, venelasi ja tšetšeene (Vene erivägede võitlejatel pidavat lint olema seotud paremale käevarrele). Segodnya.ua. 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.
  93. ↑ Chronicles of Russian-Ukrainian war – Russian “Grad” near Dobropillya [PHOTOS] Information Resistance, 15.06.2014, vaadatud 2014-06-29.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sõda_Donbassis&oldid=6735670"