Sõduri baaskursus

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sõduri baaskursus ehk sõjaväeline baasõpe on sõjaväes või sarnase eesmärgiga organisatsioonis sõjaväelist teenistust alustava isiku poolt läbitava väljaõppe esmane osa või etapp (kursus).

Sõduri baasõppe eesmärk on anda värskele sõjaväelasele sõjaväeteenistuseks esmavajalikud ühtlustatud baasteadmised ja baasoskused sõltumata üldjuhul väeliigist, relvaliigist või erialast. Sõjaväelise baasväljaõppe käigus antakse sõdurile ühtlasi ka teenistuseks vajalik esmane füüsiline ja moraalne ettevalmistus ning sõjaväelaslik hoiak.

Sõjaväelise väljaõppe ja baasõppe korraldus on riigiti väga erinev, sõltudes muuhulgas sõjaväe komplekteerimismeetodist (kutseline, ajateenistuspõhine või ka osaliselt vabatahtlikkusel põhinev). Tavaliselt on baasõppe pikkus sõjavägedes umbes 2-4 kuud, harvem aga näiteks isegi vaid mõned nädalad või isegi kuni 6 kuud.

Baasväljaõppe sisu võib olla erinev sõltuvalt riigi sõjalisest kontseptsioonist, traditsioonist ja muudest vajadustest, kuid üldjuhul antakse selle käigus sõjaväelasele piisav ettevalmistus tegutsemaks üksiksõdurina põhilistes igapäevateenistuse- ja lahinguolukordades. Väljaõpe hõlmab siiski reeglina alati sisekorra-alast, rivilist, füüsilist, relvalist ja lahingulist (välitegevus) põhiettevalmistust. Kursus lõpeb üldjuhul õpetatud teadmiste ja osksuste kontrolliga ning kokkuvõtva harjutusega. Samuti antakse sõdurivanne.

Sõduri baaskursus (lühendatult SBK) ja madruse baaskursuse (MBK) ja Sõdurioskuste kursus (SOK KL-s) on Eesti kaitseväes ajateenistuse jooksul ette nähtud väljaõppe esimene õppekursus, mille käigus antakse sõdurile põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse järgneva teenistuse edukaks läbimiseks vajalik füüsiline ja moraalne vorm. Kursus on ühtne ajateenijatele kõigis väeliikides.^[1]

Kõnekeeles kutsutakse kursust traditsiooniliselt ka nooreajaks, mis viitab kaitseväes 1990. aastail (ja samuti enne Teist maailmasõda) kasutusel olnud sõduriauastmest noor, mis oli iga ajateenija esimene auaste.

Sõduri baaskursus kestab kümme nädalat, millele lisandub teenistusse võtmise ja sisseelamise nädal. Kursuse jooksul antakse sõdurile algteadmised ja põhioskused praktiliselt kõigis militaarvaldkondades. Õppemaht on kokku 400 õppetundi, millele lisanduvad kasvatuslikud, sportlikud, täiendõppelised või hooldusalased tegevused väljaspool õppepäeva (08.00-17.00). Kursuse teisel poolel toimub alati välilaager sõduri lahinguoskuste süvendatud väljaõppeks maastikul.

Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõdurieksam, mille kulminatsiooniks on väeüksusest ja aastaajast sõltuvalt (reeglina) 30–60-kilomeetrine jalgsirännak täisvarustuses.

SBK õppeained vastavalt Kaitseväe juhataja poolt 29.01.2003 kinnitatud õppekavale (sulgudes mahukamate õppeainete ümardatud % tundide koguarvust):

• Kaitseväe seadusandlus ja määrustikud
• Riviõpe
• Ajalugu
• Kehaline kasvatus (12%)
• Meditsiiniõpe
• Tagalaõpe
• Relvaõpe (16%)
• Laskeõpe
• Välioskused (10,5 %)
• Taktikaõpe
• Pioneeriõpe ja massihävitusrelvakaitse (11%)
• Sideõpe
• Sõjatopograafia (11%)
• Rännakuõpe

Reeglina ei anta ajateenijale sõduri baaskursuse ajal väljaluba (välja arvatud erijuhud, milleks on tavaliselt kohtu- või politseikutse, lähisugulase matused, lapse sünd), kuid nädalavahetustel on võimalik vastu võtta külalisi. Sageli piiratakse kasvatuslikul eesmärgil ka meelelahutustegevusi või muid hüvesid ja sõdurisse suhtutakse üldiselt rangelt. Nii sisendatakse noorsõdurile vähenõudlikke eluviise, sõjaväelist alluvusharjumust ning toimetulekutahet raskes olukorras. Ligikaudu 10 protsenti ajateenijatest arvatakse enne sõduri baaskursuse lõppu tervislikel põhjustel ennetähtaegselt reservi.

Sõduri baaskursus lõpeb piduliku sõdurivande andmise rivistusega, mille puhul korraldatakse väeosas lahtiste uste päev.

Kursuse järel asub ajateenija vastavalt teenistuskestusele ja isikuomadustele omandama sõjaväelist eriala kas:

• erialakursusel või
• nooremallohvitseri kursusel (ainult 11-kuuline ajateenistus).

• Sõduriõpik. Kaitseväe Võru Lahingukool, 2008.