Rudi Dutschke

Rudi Dutschke (kodanikunimi Alfred Willi Rudi Dutschke; 7. märts 1940 Schönefeld – 24. detsember 1979 Århus, Taani) oli saksa sotsioloog, üliõpilasliikumise tegelane ja poliitaktivist.

Postiametniku poja Rudi Dutschke noorusaastad möödusid Saksa DV-s. 1956. aastal astus ta Saksa Vaba Noorsoo Liitu. 1958. aastal lõpetas Rudi Dutschke gümnaasiumi. Ta oleks tahtnud edasi õppida Leipzigi Ülikoolis spordiajakirjandust, kuid selleks oleks tulnud läbida sõjaväeteenistus Saksa DV Rahvaarmees. Dutschke keeldus sõjaväeteenistusest ning ei saanud seetõttu õigust ülikoolis õppida.^[1] Seejärel õppis ta aastatel 1958–1960 kaubandust.^[2]

Seejärel kavatses Rudi Dutschke ülikoolis edasi õppida Lääne-Saksamaal. 1960. aastal hakkas ta käima regulaarselt Lääne-Berliinis, et saada Lääne-Saksa gümnaasiumi lõputunnistus. Kui 1961. aasta augustis ehitati Berliini müür, jäi Rudi Dutschke läände ja alustas samal aastal sotsioloogia õpinguid Berliini Vabas Ülikoolis.

Ülikoolis õppides tutvus Dutschke marksismi alternatiivsete vooludega. 1965. aasta jaanuaris astus ta Sotsialistlikku Saksa Üliõpilasliitu, mis kujunes vasakpoolse üliõpilasliikumise keskuseks. Alates 1966. aastast organiseeris Dutschke demonstratsioone keskkoolireformi, suure koalitsiooni, eriolukorraseaduse ja Vietnami sõja vastu. Samuti võttis ta osa Parlamendivälise Opositsiooni (Außerparlamentarische Opposition) tegevusest.

2. juunil 1967 lasi politseinik Karl-Heinz Kurras meeleavalduse ajal ebaselgetel asjaoludel maha üliõpilase Benno Ohnesorgi. See tõi kaasa Lääne-Saksa üliõpilasliikumise radikaliseerumise. Rudi Dutschkest kujunes üks vasakpoolse radikaalse üliõpilasliikumise liidreid.^[3]

11. aprillil 1968 tulistas 23-aastane tööline Josef Bachmann Rudi Dutschket mitu korda haavates teda raskelt.^[4] Atentaadi tagajärjel raskelt vigastatud Rudi Dutschke pidi uuesti rääkima õppima. Ta elas mõnda aega välismaal ja pöördus Saksamaale tagasi 1972. aastal. Doktorikraadi sai ta 1973. aastal.

Atentaadi käigus saadud vigastustest ei paranenud Dutschke täielikult kunagi. Ta uppus 39-aastaselt vannis teda ootamatult tabanud epileptilise ataki tagajärjel.^[5]