Reetmine

Reetmine, ka äraandmine ja sõnamurdmine, on vande, lepingu, usalduse, kokkuleppe, antud sõna teadlik rikkumine, aga ka inimese enda või kogukonna normide ja väärtuste, mille järgi elatakse, nende normide ja väärtuste vastane tegevus.

Kultuuride, religioonide ja õigussüsteemide lõikes on petmine moraalselt vale tegu, kuigi mõnikord mõistetakse seda sõltuvalt ajaloolistest ja sotsiaalsetest tingimustest erinevalt. Sotsioloogiliselt on reetmist tõlgendatud kui avalikku või varjatud keeldumist osalemast kogukonnas, mille liige ollakse, tegutsedes vastuolus selle normide ja väärtustega.

Tuntud reeturite ja äraandjatena tuuakse tavaliselt esile Juudas Iskarioti, Ephialtest ja Marcus Junius Brutust.