Pruuna mõis

Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Tapa valda Lääne-Viru maakonnas.

Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast, siis kandis see Kõrvenurme (Corbenorm) nime. Tollastelt omanikelt Tois'idelt sai mõis ka oma saksakeelse nime.

Mõisast on esmateateid 1478. aastast, Kõrvenurme (Korbenorm) nime kandnud mõis kuulus tollal Toysz'idele, järgmiselt omanikult Brun von Drolszhagen/Drolzhagenilt on pärit mõisa uus eestikeelne nimi Pruuna. Bruno Drolshageni tütar abiellus Fabian Riesbieteriga Kurisoolt, misjärel algasid omanike vahetused.

17.-18. sajandil vahetas mõis tihti omanikke: see oli järgemisi Scheidingite, Staalide, Fersenite, Taubede, von Tollide, Hastferite, Scharenbergide omanduses.

17. sajandi lõpus eraldus Pruunast Põriki mõis, 16. sajandil rajati Rägavere mõis.

1793. aastal müüs Ewald von Scharenberg mõisa Dellingshausenitele, 10. veebruaril 1860 müüs vabahärra Friedrich Alexis von Dellingshausen Pruuna ja Põriki mõisa oma venna Karl Thomas von Dellingshauseni pojale jalaväekindral Eduard von Dellingshausenile. Hind 56 000 hõberubla. 19. mail 1860 ostis osa Pruuna-Sicka metsast (Sickametsa) Eduard von Dellingshausenilt tema vend Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen, ostetud metsad ühendati Undla mõisaga.

10. märtsil 1889, pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma 14. november 1888 pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von Dellingshausen (sünd vabapreili von Wrangell) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisas poja Karl Paul Friedrich von Dellingshauseni kasuks. Hind oli 127 280 rubla.

4. jaanuarist 1916, pärast Karl Paul Friedrich von Dellingshauseni surma 24. juulil 1915, olid tema seaduslikud pärijad tema lesk Helene Luise Josephine (sündinud von Behr (1872–)), pooles mõttelises osas ja Karl Paul Friedrichi õed Helene (Hella), Alma von Löwis of Menar (sündinud von Dellingshausen) ja Julie Dellingshausen jagamatult pooles mõttelises osas Pruuna mõisast.

25. oktoobril 1919 riigistas mõisa Eesti Vabariik.^[1]

3. oktoobril 2017 müüs Tapa vald mõisa Pruuna Mõis OÜ-le.

Mõisas olid viinavabrik, lubjaahi, saeveski ning kasvatati friisi veiseid.

Mõisa peahoone on ühekorruseline ja historitsistlikus stiilis. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel Kuru lubjakivist. Hoonet piirab 4,2 ha suurune segastiilis mõisapark. Hoone fassaadi keskosas paikneb üheksa kaaravaga altaan (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külgrisaliite kroonivad kolmnurkviilud. Maja tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, kuid altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent.

Pärast 1919. aasta riigistamist kolis mõisa peahoonesse Lehtse Kool ja oli seal 2017. aasta juunini. Hoone vasakpoolsesse otsa on 1960. aastail tehtud juurdeehitis. Mõisast on säilinud ka mitu kõrvalhoonet, mis asetsevad peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele.

Mõisa peahoone on alates 2017. aastast Pruuna Mõis OÜ omanduses, mille omanikud Indrek Saluvee ja Priit Keskla rajasid sinna hooldekodu.

• Pruuna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Pruuna mõis, Eesti mõisaportaal
• Pruuna mõis, Pruuna mõis. Inventariseerimine, Kultuurimälestiste riiklik register
• Lehtse kool jätkab Pruuna mõisas. Järva Teataja. 6. juuni 2007
• Pruuna mõis, www.tapamuuseum.ee

Ambla kihelkond

Kirik: Ambla
Mõisad: Aru mõis | Jootme mõis | Jäneda mõis | Järvajõe mõis | Kaarli mõis  | Kalle mõis | Karkuse mõis | Koigi mõis | Kukevere mõis | Kurge mõis | Kuru mõis | Käravete mõis | Lehtmetsa mõis | Lehtse mõis | Linnape mõis | Moe mõis | Nõmmküla mõis | Pruuna mõis | Prümli mõis | Põriki mõis | Raka mõis | Roosna mõis | Rägavere mõis | Räsna mõis | Saiakopli mõis | Tamsalu mõis | Tapa mõis | Trilli mõis | Uudeküla mõis