Pescara

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Pescara
[ pesk'aara[1][2] ]
itaalia Pescara molise murre Pëscàrë
Vapp
Pindala: 34,4 km² (2011)[3]
Elanikke: 118 657 (1.01.2023)[4]
Koordinaadid: 42° 28′ N, 14° 13′ E
Asend Pescara provintsis
Asend Itaalias

Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Pescara sai linnaõigused vabariigi presidendi 1987. aasta 3. novembri dekreediga.

Pescara on Abruzzo maakonna suurima elanike arvuga linn ning seal asuvad mitmed piirkondlikud valitsusasutused. Pescara moodustati 1927. aasta 2. jaanuaril samanimelisest jõest lõunas asuva Pescara (Chieti provints) ja jõest põhjas asuva Castellammare Adriatico (Teramo provints) ühendamisega. Samal ajal moodustati ka Pescara provints.

4 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pescara asustustihedus on keskmiselt 3456 inimest ruutkilomeetri kohta.

Pescara piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Chieti (CH), Francavilla al Mare (CH), Montesilvano, San Giovanni Teatino (CH), Spoltore.^[5]

Pescara jaguneb kolmeks ringkonnaks (circoscrizione):

• I: Castellamare (Pescara centrale – Marina nord – Zona nord – Zanni)
• II: Portanuova (Portanuova – Pescara vecchia – Rancitelli – San Donato C.E.P. – Fontanelle– Villaggio Alcyone – San Silvestro)
• III: Colli (Pescara Colli – Rione Ospedale)

Pescara jõe suudmes, jõe põhja- ja lõunakalda tasandikul T-kujulise linna kliimat mõjutavad oluliselt kirdepiiriks olev Aadria meri ning mitte kaugel linnast kõrguvad Majella ja Gran Sasso mäemassiivid.

Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +6,1–6,5 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +23–23,5 °C). Madalaim temperatuur (−13 °C) registreeriti 1979. aasta jaanuaris, kõrgeim temperatuur (+45 °C) registreeriti 2007. aasta augustis. Aasta keskmine sademete hulk on alla 700 mm.

Hiljutised arheoloogilised väljakaevamised linnast põhjas asuval Telegraafi künkal (Colle del Telegrafo) annavad tunnistust sellest, et piirkond oli asustatud kuus tuhat aastat tagasi. Pescara jõest lõunas asuv põlluharijate asula (Fontanelle Alta) oli asustatud viis tuhat aastat tagasi.

Esimene Rooma aegne asula rajati jõe kallastele ning seda nimetati Vicus Aterni. Hiljem hakati asulat jõe järgi nimetama Aternumiks. Asulat tunti ka Ostia Aterni (Aternuse suue) nime all ning see oli Theate (praegune Chieti) kaubasadamaks.

V sajandi lõpukümnenditel läks Pescara Idagootide võimu alla, pool sajandit hiljem Bütsantsi võimu alla ning lõpuks (umbes aastal 570) langobardide võimu alla. Ligi viis sajandit oli Pescara osa langobardide poolt aastal 570 rajatud Spoleto hertsogiriigist.

Umbes aastal 1000 muudeti Aternumi nimi Piscariaks, jõge hakati nimetama Piscariuseks (pesca tähendab itaalia keeles kala).

1140. aastal vallutas Pescara normannide kuningas Roger II. XIII sajandi esimestel kümnenditel liideti Pescara Friedrich II valdustega.

XIII–XIX sajandini oli Pescara, koos ülejäänud Abruzzoga, Napoli kuningriigi võimu all (hiljem Sitsiilia kuningriigi nime all). XV sajandi II poolel anti Pescara hispaania päritolu D'Avalose perekonna lääniks.

II maailmasõja käigus sai Pescara tugevalt kannatada liitlaste pommirünnakutest. 1943. aasta 31. augusti ning 14., 17. ja 20. septembri pommitamistes hukkus vähemalt 3000 inimest (erinevad allikad annavad hukkunute arvuks ka 6000 inimest), purustati 1265 ehitist.^[6]

• Cattedrale di San Cetteo

Pescara kaitsepühaku Cetteuse katedraal rajati aastatel 1933–1939.

• Chiesa del Sacro Cuore

Uusgooti stiilis Püha südame kirik valmis XIX sajandi lõpul.

• Basilica della Madonna dei sette dolori

Seitsme valu Jumalaema basiilika ehitamist alustati XVII sajandil barokkstiilis, ehitus lõpetati XVIII sajandil uusklassitsistlikus stiilis.

• Madonna Del Fuoco
• Chiesa di San Silvestro

• "Bagno borbonico"

Vana, Mõlema Sitsiilia kuningriigi aegse vangla ehitust alustati Karl V käsul 1510. aastal ja jätkati Alba hertsogi ajal. Tänapäeval asuvad osal territooriumist Bourbonide poolt XVII sajandil ehitatud jalaväe kasarmud. Endise vangla ruumides asub ka Abruzzo rahva muuseum (Museo delle Genti d'Abruzzo).

• Aurum

Paleed ja villad

Linnas asub arvukalt villasid ja paleesid: Palazzo Muzii^[7], Palazzo Michetti^[8], Teatro Vicentino Michetti^[9], Villa Anna I^[10], Villa Anna II^[11], Villa Cipollone^[12], Villa Clerico^[13], Villa Coen^[14], Villa Costanzo^[15], Villa d'Eramo^[16], Villa de Lucretiis^[17], Villa Geniola^[18], Villa La Morgia^[19], Villino La Porta^[20], Villa Silvestri^[21], Villa Simeone^[22], Villa Spatocco^[23], Villa sull'arenile^[24], Domus Flores^[25], Villa Argentieri^[26], Palazzo Verrocchio (Hotel Esplanade)^[27], Palazzo Mussacchi^[28], Palazzo Imperato^[29], Villa Antonietta^[30], Villa De Landerset^[31], Villa Rosa^[32], Villino Bianco^[33], Villino Forcella^[34], Villino Massignani^[35], Villino Scaccioni^[36], Villino Verrocchio^[37], Palazzo Mezzopreti-Gomez (restaureeritud, alates juunist 2006 Luisa D'Annunzio konservatooriumi käsutuses^[38][39]).

Ponte del Mare

Jõe kaldaid ühendav jalakäijatele ja ratturitele mõeldud 465 meetri pikkune Mere sild valmis 2009. aastal.^[40]

Parco Archeologico del Colle del Telegrafo

Tööd Telegraafi künka arheoloogiapargi (Parco Archeologico del Colle del Telegrafo) avamiseks külastajatele algasid 2009. aastal.^[41]

• Provintsi raamatukogu Gabriele d'Annunzio^[42];
• Pescara arhiiviraamatukogu Archivio di Stato di Pescara^[43];
• Ülikooli ühendraamatukogu (arhitektuuri, võõrkeelte ja väliskirjanduse, majanduse ja juhtimisteaduse teaduskonnad)^[44];
• Maakonna raamatukogu F. Di Giampaolo^[45].

ICRA Network (International Center for Relativistic Astrophysics), Relativistliku astrofüüsika rahvusvahelise keskuse võrgustik ühendab nelja riigi ning kolme ülikooli ja teaduskeskuse uurijaid. Liikmeteks on Armeenia, Brasiilia, Itaalia ja Vatikan ning Tucsoni ja Stanfordi ülikoolid USA-st ja ICRA.^[46]

Gabriele d'Annunzio ülikool

Pescaras asub Chieti-Pescara Gabriele d'Annunzio ülikooli (Università Gabriele d'Annunzio) neli teaduskonda.^[47]

ISIA

Istituto Superiore per le Industrie Artistiche, Rooma disainiülikooli Pescara filiaal.^[48]

Università delle Scienze Umane "Niccolò Cusano"

Rooma Niccolò Cusano ülikooli (UNICUSANO, Università delle Scienze Umane "Niccolò Cusano") õppekeskus.^[49]

Conservatorio Luisa D'Annunzio

Luisa D'Annunzio konservatorium asutati 1922. aastal "Luisa D'Annunzio muusikaühenduse" nime all (Corporazione musicale Luisa D'Annunzio), konservatoorium alates 1969. aastast.^[50]

Museo casa natale Gabriele D'Annunzio

Gabriele D'Annunzio sünnikodu.

Museo Villa Urania

Villa Urania muuseum.^[51]

Museo delle Genti d'Abruzzo

Arbuzzo rahva muuseum.^[52]

Museo Civico "Basilio Cascella"

Mediamuseum

Ajakirjandusmuuseum asub vanas kohtupalees.^[53]

Museo del Mare

Meremuuseum.^[54][55]

• Francesco Paolo Michetti
• Vito Giovannelli
• Ettore Spalletti
• Luigi Baldacci

• Luigi Piccinato
• Oriol Bohigas
• Toyo Ito

• Gabriele D'Annunzio (1863 – Gardone Riviera, 1938), luuletaja, romaanikirjanik ja poliitik
• Ennio Flaiano (1910 – Rooma, 1972), kirjanik ja ajakirjanik
• Livio Masciarelli (1913 – Roccamontepiano, 1984), skulptor
• Vito Giovannelli (1933), kunstnik ja graveerija
• Marco Verratti (1992), jalgpallur
• Fabio Grosso (1977), jalgpallur
• Massimo Oddo (1976), jalgpallur
• Eusebio Di Francesco (1968), jalgpallur ja treener
• Ettore Giovannelli (1964), RAI ajakirjanik, vormelisõitja
• Jarno Trulli (1974), vormelisõitja
• Federico Caffè (1914 – Rooma, 1987), majandusteadlane
• Pietro Cascella (1921 – Pietrasanta, 2008), skulptor ja kunstnik
• Basilio Cascella (1860 – Rooma, 1950), kunstnik ja keraamik
• Gabriele Manthoné (1764 – Napoli, 1799), kindral ja patrioot
• Belisario Clemente (1798 – Castelbasso, 1880), patrioot
• Francesco Altobelli (1980), helilooja, laulukirjutaja ja odontoloog
• Giò Di Tonno (1973), laulja
• Piero Mazzocchetti (1978), laulja
• Camillo Pace (1862) protestandist vaimulik
• Attilio Conti (1880–1944), ametiühingutegelane ja anarhist
• Pasquale Galliano Magno (Orsogna, 1896–1974), advokaat^[56][57]
• Alessandro Cicognini (1906 – Rooma, 1995)
• Giuseppe Tontodonati (Scafa/San Valentino (PE) 1917 – Bologna 1989), luuletaja
• Giovanni Bernardini (1923), XX sajandi Salento kirjanik
• Oslavio Di Credico (1937), ooperilaulja (tenor)
• Tony Pagliuca (1946), muusik
• Mario Albano (1948), poliitik, ajakirjanik ja ajaloolane
• Nduccio (1954), muusik, laulukirjutaja ja laulja
• Vincenzo Olivieri (1959), koomik, laulukirjutaja ja laulja
• Cinzia De Ponti (1960), Miss Itaalia 1979, telesaatejuht ja näitleja
• Massimo Ballone (1961), õiguserikkuja, kriminoloog ja kirjanik
• Floria Sigismondi (1965), filmirežissöör ja fotograaf
• Maurizio Acerbo (1965), poliitik
• Floria Sigismondi (1965), fotograaf ja filmirežissöör
• Roberto Battestini (1966), disainer
• Raffaele De Ritis (1967), teatrilavastaja
• Ildebrando D'Arcangelo (1969), ooperilaulja (bass ja bariton)
• Arianna Ciampoli (1971), meediajuht
• Lou X (Luigi Martelli) (1972), räppar
• Carmela Remigio (1973), ooperilaulja (sopran)
• Giada Colagrande (1975), filmirežissöör ja filminäitleja

• Alates 1969. aastast toimub igal aastal juulis džässmuusikafestivali, mis on üks olulisemaid džässiüritusi Euroopas.^[58]
• Rahvusvahelist Ennio Flaiano preemiat antakse alates 1974. aastast välja neljal alal: kino, teater, kirjandus ja televisioon.^[59]

Pescarat läbib kaks rahvusvahelist maanteed:

• E80 (Lissabon, Portugal – Gürbulak, Türgi)
• E55 (Helsingborg, Rootsi – Kalamáta, Kreeka)

Pescarat läbib Aadria mere äärne Bologna–Lecce raudteeliin ning linn on Apenniine ületava Rooma–Pescara liini lõpp-peatuseks.

XX sajandi alguses rajatud Pescara sadama purustasid taganevad sakslased 1944. aasta kevadel peaaegu täielikult. 1989. aastal pühitseti sisse turismisadam.

1927. aastal rajatud Pescara lennujaam^[60] (IATA: PSR, ICAO: LIBP) teenindab aastas üle poole miljoni reisija. Lennujaama ärinimi on Aeroporto internazionale d'Abruzzo "Pasquale Liberi".

Rongijaama esisest parklast on alates 1. detsembrist 2022 igapäevane ühendus ITA Airways iga bussiga Rooma-Fiumicino lennujaam ja tagasi, võimaldades ühendust lennufirma sõlmpunktiga. ^[61]

•  Prantsusmaa – Arcachon;^[62]
•  Ameerika Ühendriigid – Miami Beach;^[63]
•  Horvaatia – Split;^[64]
•  Peruu – Lima;^[65]
•  Itaalia – Casale Monferrato;^[66]
•  Itaalia – Montichiari;^[66]
•  Itaalia – Brescia;^[66]
•  Itaalia – Gardone Riviera.^[66][67]

•  Belgia konsulaat.^[68]

• Aadria staadion (Stadio Adriatico) – jalgpall, kergejõustik
• Stadio Adriano Flacco – jalgpall
• Renato Curi väljak (Campo Renato Curi) – jalgpall
• Campo S. Marco – jalgpall
• Campo Rampigna – jalgpall
• Pallispordialade rajatis "Giovanni Paolo II" – korvpall, võrkpall, käsipall
• PalaElettra – korvpall, võrkpall, käsipall, poks
• PalaElettra II – korvpall, võrkpall, käsipall
• PalaRigopiano – jalgpall a 5, korvpall, võrkpall
• Campo ex-gesuiti – jalgpall, ragbi, pesapall, softball, iluuisutamine, kiiruisutamine, vehklemine
• Circolo Tennis Pescara – tennis
• Piscine Le Naiadi – ujumine, veepall, sünkroonujumine
• Vormel 1 ringrada – senise vormel 1 ajaloo pikim võistlusrada (25,579 km).

5. juunist kuni 5. juulini 2009 toimusid Pescaras ROK-i egiidi all 16. Vahemere maade mängud.

• Luigi Battaglini, La provincia dannunziana, la provincia, il comune e la città di Pescara, i comuni minori, Milano, Arti grafiche Alfieri & Lacroix, 1936.
• Paolo Avarello; Aldo Cuzzer; Francesco Strobbe, Pescara, contributo per un'analisi urbana, Roma, Bulzoni, 1976.
• Cristina Bianchetti, Le città nella storia d'Italia. Pescara, Bari, Editori Laterza, 1997.
• Raffaele Colapietra, Pescara, 1860–1927, Pescara, Costantini, 1980.
• Carnemolla; Pozzi, La città, le idee: Pescara nelle interviste a cinque architetti, L'Aquila, M. Ferri, 1981.
• Luigi Lopez, Pescara: dalla Vestina Aterno al 1815, L'Aquila, Deputazione Abruzzese di Storia Patria, 1985.
• Luigi Lopez, Pescara, dalla restaurazione al 1860, L'Aquila, Deputazione Abruzzese di Storia Patria, 1990.
• Era Pescara, immagini di storia della città, Pescara, Sovrintendenza archivistica per l'Abruzzo, 1993.
• Pescara: città, provincia, documenti e curiosità d'archivio sulle origini di una nuova istituzione, 1901–1927, Pescara, Sovrintendenza archivistica per l'Abruzzo, 1997.
• Orlando Serra, Storia di Pescara e cultura universale, dal 1500 a.C. al 1995 d.C., Pescara, Landoor Harres, 1995.
• Federico Valeriani, Racconti della memoria di una Pescara dannunziana, Pescara, F. Valeriani, 1997.
• Pescara e provincia, il litorale, i parchi nazionali, i borghi antichi, le abbazie, Milano, TCI, 1998.
• Andrea Mammarella; Giuseppe Tavani, Lightscape Pescara, Pescara, Sala Edizioni, 2008.

• Koduleht (itaalia keeles)