Pelgulinna asum

Pelgulinn
	Pindala: 2,38 km²
	Elanikke: 15 336 (01.01.2020)
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 43′ E

Pelgulinn on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kassisaba, Lilleküla, Merimetsa, Pelguranna ja Sitsi asumiga. Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km².^[1]

Pelgulinn on koos Kalamaja ja Kelmikülaga määratletud Tallinna üldplaneeringus miljööväärtuslikuks piirkonnaks.

Pelgulinna asumis tegutsevad Pelgulinna Selts^[3] ja Telliskivi Selts (viimane tegutseb ka Kalamajas).^[4]

Nimi

Robert Nermani arvates sai asum kujundliku nime pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas toime pandud kuritegude pärast või vaenuvägede eest.^[5]

Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930. aastatel tajuti nime vahel halvustavana.^[5]

Wiedemanni sõnaraamat annab tõlke saksa keelde pelgulinn 'Freistadt' (see tähendab vabalinna).^[5]

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[6]^[7]^[1]
2020	15 336
2017	16 003
2016	16 015
2015	15 949
2014	15 865
2013	15 445
2012	15 347
2011	15 004

Pelgulinna näol on tegemist Põhja-Tallinna linnaosa kõige rahvarohkema asumiga. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 10–19%. Eestlasi oli asumi elanike seas 50–79%.^[8]

Olulisemad objektid

Kopli kaubajaam jalakäijate sillalt 1994. aastal

Pelgulinnas asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna polikliinik ja Pelgulinna sünnitusmaja. Asumi territooriumile jääb Tallinna Peeteli kirik.

Piirkonna tähtsamad ettevõtted on AS Tallinna Vesi (Ädala 10), AS Eesti Raudtee Kopli Kaubajaam (Kopli tänav 23), Mööblimaja AS (Mulla tänav 1), AS Hiieko ja Estel Pluss AS.

Aastatel 1923–2022 tegutses seal ka Tallinna Hipodroom.

Haridus ja kultuur

Pelgulinna asumis asub neli kooli: Ehte Humanitaargümnaasium (Ehte 9), Tallinna Heleni Kool (Ehte 7), MTÜ Kool 21. Sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium (Sõle tänav 40) ja Pelgulinna Gümnaasium (Mulla 7). Pelgulinnas tegutsevad Pelgulinna Rahvamaja ja Sõle raamatukogu.

Pelgulinna asumi tänavad

Heina tänav Pelgulinnas 2011. aasta suvel. Allee rohelust ääristav sõjaeelsest ajast pärit puitarhitektuur on Pelgulinnale iseloomulik, silma torkavad kivist trepikodadega puumajad

Pelgulinna tänavanimedes esineb kolm läbivat teemat:

ehete temaatika esineb sellistes tänavanimedes nagu Aarde, Ehte, Helme, Preesi, Sõle, Vaniku (varem Pärja);
kõrreliste temaatika väljendub sellistes nimedes nagu Kaera, Kõrre, Luste, Maisi, Nisu, Roo, Rukki, Õle;
heinamaa-rohumaa temaatika järgi on nime saanud sellised tänavad nagu Angervaksa, Heina, Härjapea, Kesa, Lible, Orase, Ristiku, Rohu, Söödi, Taime, Timuti, Ädala.

Telliskivi tänav nimetati Johann Grabby tellisetehase järgi.^[9]

Asumis on veel Aru tänav, Auna tänav, Hipodroomi tänav, Kolde puiestee, Mulla tänav, Mullamaa tänav (varem Mulla põik), Nabra tänav, Paavli tänav, Pebre tänav, Ristiku põik, Saue tänav, Sõmera tänav.

Ajalugu

19. sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, kus tänase trollipargi kohal asus ülemöödunud sajandi keskpaigas Eestimaa kubermang u maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile kuulunud suvemõis^[10]. 1879. aastal asutas ettevõtja Johann Grabby Telliskivi tänava äärde suure Grabby tellisetehase. Tellisetehas muutis piirkonna ajaloo ja mõni aasta hiljem nimetati telliskivitööstuse juurde viivat tänavat juba töösturi järgi Grabby tänavaks (Grabbysche Strasse). Suur tellisetehas andis tööd ja leiba, ümberringi kerkinud asustuse laste jaoks loodi 1912. aastal Pelgulinna esimene kool, mida kutsuti Grabby järgi Krabi kooliks.^[11]

Vankrimäärdevabrik, asus aadressil Paldiski mnt 46, omanik Martin Böckler (19. sajandi lõpp)

Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas Tallinna–Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav.

Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölisagulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. Nõukogude aja algupoolel käsitleti puumajade piirkonda kõdurajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda.^[12] Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga.

Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel. J. Vanaveski paremal kaabuga (1931)

Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile, proua Dehnile kuulunud maja, suure aia ja heinamaaga alale Tallinna hipodroom.^[9]

Piirkonna Kolde tänava aedlinnastiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale ehituslaenule 1920. aastail. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja Maisi tänava linnateenistujate elamud.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.^[13]

Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil 1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned.^[13]

Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit.^[13]

1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid ühe või kahe majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana^[13]. 1939. aastal valmis ka Peeteli kirik.^[9]

Paldiski maantee äärsed uusehitised aadressiga Sõle tänav 3, 7, 9, 1965

Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja Rukki tänava piirkonnas.

Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta märtsipommitamise käigus. 1950. aastatel ehitati Nisu ja Kaera tänava kanti hulgaliselt kahekorruselisi elumaju ning asumisse loodi, Telliskivi tänava äärde Kalinini rajooni kolhoositurg.^[9]

Pärast teist maailmasõda rajati 1953. aastal Sitsi tänavast Kopli tänavani admiral Admiral Makarovi tänav (nimetatud Stepan Makarovi auks) seda ääristava uhke stalinistliku hoonestusega.^[14]

Praeguse Sõle tänava alguses, kuni Kolde puiesteeni, laius Stroomi metsani suur stiihiline prügimägi. Pelgulinna Gümnaasiumi kohal olid aga vanad saviaugud, kust sai toorainet sealne Kopli telliskivivabrik. Sõle ja Admiral Makarovi tänav ühendati 1968. aastal ning nimetati Karl Marxi puiesteeks. Sõle tänava hoonestus on pärit suures osas aastatest 1950–1980.

1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla (Sõle tänav 16) vanem osa. Haigla sai uue neljakorruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle tänav 23) valmis 1970. aastal.^[9]

Vaata ka

Pelgulinna päevad

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
↑ Pelgulinna Seltsi koduleht
↑ Telliskivi Seltsi koduleht
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 Eesti kohanimeraamat, lk. 474
↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Jaak Juske, Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn, forte.delfi.ee, 28.05.2016
↑ Igal paigal oma lugu, Telliskivi kandil mitu, www.ohtuleht.ee, 7. veebruar 2014
↑ Piirkond "Tallinna Linn. Pelgulinna miljööväärtusega hoonestusala^{[alaline kõdulink]}, https://web.archive.org/web/20111121050304/http://www.miljooala.ee/
↑ ^13,0 ^13,1 ^13,2 ^13,3 Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus, Tallinn.ee (vaadatud 10. septembril 2011)
↑ Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi, Jaak Juske blogi (vaadatud 31.05.2015)

Välislingid

Pelgulinn saab ranged ehitusreeglid, 7. juuni 2005
Robert Nerman, Pelgulinn 20. sajandi alguses, Postimees, 24. märts 2008
Robert Nerman, Pelgulinlaste heaolu paranes jõudsalt, Tallinna Postimees, 9. jaanuar 2009
Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus, Tallinn.lv
Pelgulinna kunst

[Tallinn_arvudes_2017-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017

[Tallinn_arvudes_2020-2] Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020

[3] Pelgulinna Seltsi koduleht

[4] Telliskivi Seltsi koduleht

[Kohanimeraamat-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 Eesti kohanimeraamat, lk. 474

[6] Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011

[7] Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012

[8] Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

[:0-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[10] Jaak Juske, Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn, forte.delfi.ee, 28.05.2016

[11] Igal paigal oma lugu, Telliskivi kandil mitu, www.ohtuleht.ee, 7. veebruar 2014

[12] Piirkond "Tallinna Linn. Pelgulinna miljööväärtusega hoonestusala^{[alaline kõdulink]}, https://web.archive.org/web/20111121050304/http://www.miljooala.ee/

[miljöö-13] 13,0 ^13,1 ^13,2 ^13,3 Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus, Tallinn.ee (vaadatud 10. septembril 2011)

[Juske-14] Kui Sõle tänava kohal laius prügimägi, Jaak Juske blogi (vaadatud 31.05.2015)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]