Pomarolo

Pomarolo (saksa keeles Pommaröl) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, umbes 15 km Trentost edelas.

Ülevaade

Pomarolo vallas on frazioni (alljaotused) Chiusole ja Savignano. Pomarolo külgneb järgmiste valdadega: Cimone, Aldeno, Villa Lagarina, Nomi, Volano ja Rovereto. Pomarolo asub Adige jõe ääres ja Cimana mäe jalamil.

Cabernet', Merlot', Sauvignon Blanci ja Schiava viinamarja istandused on ümbruskonnas ülekaalus, samuti puuviljaaiad.

Külast idas on vanad Castel Barco varemed, mis ikka veel domineerivad Vallagarina kohal.

Linn uhkustab põllumajandusega, mis ulatub tagasi antiikaega, olles Vana-Rooma päritolu "fundus". Nii nagu antiikajal annavad ka tänapäeval viljapuud ja viinapuud peamise põllumajandustoodangu. 15. sajandil, Veneetsia võimu all kasvatati Pomarolos ja mujal Vallagarinas mooruspuid ja seda kuni 1950. aastate keskpaigani. Pomarolo ümbruskond on hästi tuntud oma trühvlite poolest, eriti Savignano.

Etümoloogia

Nimi tuleb vulgaarladinakeelsest sõnast "pomarium", mis tähendab viljapuuaeda.

Ajalugu

Adige jõest paremal kulgev tee, mis lõikab läbi vana küla, on alati olnud peamine läbisõidutee. Pomarolo oli Vallagarina keskus nii Rooma ajal kui ka kõrgkeskajal.

Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser Lothar III hävitas selle 1136. aastal. Rooma võimu ajal oli Pomarolo "Comun Comunale", mis juhtis haldust, eeskirju, avalikku korda, põllumajandust, taristu hooldamist ja Pomarolot ümbritsevate linnade haldust.

Castel Barco pakkus garnisoni majutades piirkonnas sõjalist kohalolekut. Pomarolo on ka samanimelise aadliperekonna sünnipaik, kellel oli suur tähtsus kohalikus ja Trento provintsi ajaloos. 15. sajandil võeti kindlus üle ja purustati keiser Maximilian I poolt Veneetsia sissetungi ajal 1508. aastal.

1330. aastal lisandus San Antonio kirikule palverändurite külalismaja, kuid muudeti hiljem hospitaliks ja seejärel munkade pelgupaigaks.

Tuntud inimesi