Põhjanael

See artikkel räägib tähest; ajakirja kohta vaata artiklit Põhjanael (ajakiri); kirjastuse kohta vaata artiklit Põhjanael (kirjastus); ajalehe kohta vaata artiklit Põhja Nael

Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.

Põhjanael asub taeva põhjapoolusest praegu umbes 44 kaareminuti kaugusel (see kaugus muutub Maa telje pretsessiooni tõttu). Tema otsetõus on 2^h31^m49,08^s ja kääne on +89°15'50.79" (epohh 2000.0).

Põhjapoolkeral näib kogu tähistaevas tiirlevat ümber Põhjanaela.

Põhjanaela traditsiooniline ladinakeelne nimi on Stella Polaris ehk Polaris.

Sõna 'nael' vihjab muistsele uskumusele, et taevas on Põhjanaelaga paika naelutatud.^[1]

Astronoomias on tähe süstemaatiline nimi α Ursae Minoris (lühendatult α UMi või Alpha UMi.

Teised tähistused on 1 UMi, HD 8890 ja HR 424.

Põhjanael on kolmiktäht, mille koosseisus on Polaris A, Polaris Ab ja Polaris B. Tema absoluutne heledus on –4,6^M ja keskmine näiv heledus 2,005^m ning kaugus Päikesesüsteemist 432 ± 7 valgusaastat. ^[2][3]

Polaris A^[4] on F7 Ib-II spektriklassi ülihiid, mis on Päikesest umbes 2000 korda heledam. Põhjanael on jõudnud täheevolutsiooni perioodi, kus tähe temperatuur, mõõtmed ja heledus muutuvad suhteliselt kiiresti. Praegu on täht aeglaselt muutumas sinisest ülihiiust väga suurte mõõtmetega punaseks ülihiiuks, hetkel on ta kollane-valge ülihiid. Põhjanael on ka meile lähim klassikaliste tsefeiidide hulka kuuluv täht, tema heledus muutub korrapäraselt perioodiga 3,97 päeva, nii periood kui amplituud muutuvad aeglaselt. Heleduse pulsatsioonide amplituud oli 2004 aastal 0,04^m.

Polaris Ab on F6V spektriklassi kääbustäht, mis tiirleb umbes 18,5 astronoomilise ühiku kaugusel ümber Polaris A tiirlemisperioodiga umbes 30 aastat. Tema näiv heledus on 9,2^m. Polaris Ab massiks on Hubble'i nimelise kosmoseteleskoobiga määratud 1,26 ± 0,14 Päikese massi^[5].

Polaris B^[6] on heledaim tuntud kaaslastest, tema näiv heledus on 8,2^m. Tegu on Päikesest veidi kuumema kollase kääbustähega, mille spektriklass on F3V. Polaris B kaugus Põhjanaelast on 18,5 kaaresekundit, taevasfääri tasandisse projitseeritud orbiidi raadius on 2000 astronoomilist ühikut. Seda Põhjanaela kaaslast on võimalik vaadelda juba üsna väikese teleskoobiga.

Põhjanaela järgi saab põhjapoolkeral (välja arvatud põhjapooluse lähedal) määrata põhjasuunda. See omakorda võimaldab kindlaks teha teised ilmakaared ning lihtsustab oluliselt öist navigeerimist. Põhjanaela järgi saab põhjasuuna kindlaks teha oluliselt täpsemini kui kompassi järgi, sest Maa geograafiline põhjapoolus ja magnetiline põhjapoolus ei asu kõikjal samas suunas. Eestis on nende pooluste vaheline hälve mõni kaarekraad, kuid leidub paiku, kus see on palju suurem. Põhjanaela abil saab väga täpset põhjasuunda lihtsalt määrata kaks korda (tähe)ööpäevas, siis kui täht asub alumises või ülemises kulminatsioonis.

Lõunapoolkeral ei ole taeva lõunapooluse läheduses heledat tähte, seepärast kasutatakse seal lõunasuuna määramiseks Lõunaristi.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhjanael