Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.^[1]

Silmamuna sisemus moodustab silma optilise süsteemi – koosnedes vesivedelikust, silmaläätsest ja klaaskehast.^[2]

Ka loomade silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:^[3]

• • 1. Välimine kest ehk silmamuna fibrooskest ehk kiudkest koosneb:
    • a. sarvkest ehk kornea
    • b. kõvakest ehk skleera
  • 2. Keskmine kest ehk silmamuna soonkest koosneb:
    • a. vikerkest ehk iiris
    • b. ripskeha ehk tsiliaarkehake
    • c. soonmik ehk soonkest ehk pärissoonkest
  • 3. Sisemine kest ehk silmamuna sisekest koosneb:
    • a. võrkkest ehk reetina.

Inimese silmamuna läbimõõt on keskmiselt 24 mm ja kaal umbes 7 g. Meeste silmad on naiste silmadest veidi suuremad. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopa eesmises osas , ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust.

Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:

• • 1. Välimine kest ehk silmamuna fibrooskest ehk kiudkest koosneb:
    • a. sarvkest ehk kornea
    • b. kõvakest ehk skleera
  • 2. Keskmine kest ehk silmamuna soonkest koosneb:
    • a. vikerkest ehk iiris
    • b. ripskeha ehk tsiliaarkehake
    • c. soonmik ehk soonkest ehk pärissoonkest
  • 3. Sisemine kest ehk silmamuna sisekest koosneb:
    • a. võrkkest ehk reetina.

• Sissekanne Terminologia Anatomicas, A15.2.01: Bulbus oculi. Silmamuna, Veebiversioon (vaadatud 27.01.2014)