Siberi tuur

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Jaanuar 2019) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Siberi tuur
Kaitsestaatus
Väljasuremisohus  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kiiruimsed Osteichthyes
Selts	Tuuralised Acipenseriformes
Sugukond	Tuurlased Acipenseridae
Perekond	Tuur Acipenser
Liik	Siberi tuur
Binaarne nimetus
Acipenser baerii J.F. Brandt, 1869

Siberi tuur (Acipenser baerii) on tuurlaste sugukonda tuura perekonda kuuluv kala.

Siberi tuur on IUCN-i punases nimekirjas märgitud kui ohustatud liik.^[1]

Liigiepiteet (baerii) on pandud Karl Ernst von Baeri auks.

Elab Siberi jõgedes Obist Kolõmani ja edasi Indigirkani. Irtõšis on siberi tuur levinud Zaissani järveni (ka Musta Irtõšini), Obis Obi-Tazi lahest (Drovjanõi neemest) päris Obi ülemjooksuni, Katuni jõeni, ta tungis ka Teletsi järve. Baikalis ja Buhtarma veehoidlas moodustab ta paiksed järvevormid. Obis ja Jenisseis elab siberi tuur koos sterletiga, Leena ja Kolõma jões on ta ainus tuurlaste esindaja.

Baikalis elab siberi tuura järvevorm, kes on oma bioloogia poolest sarnane Ameerika Suure järvistu tuuraga. Kudema läheb ta Selengasse, märksa vähemal määral ka Barguzini jõkke. Mööda Toli jõge suundub siberi tuur Mongooliasse (on leitud umbes 100 km kauguselt Ulaanbaatarist). Baikali järvevormi on käsitletud ka omaette alamliigina. Obi, Jenissei, Pjassina ja Hatanga jões on vähesel arvul siberi tuura paikseid vorme. Leena tuur on puhtalt jõevorm.^[2]

Siberi tuur kasvab aeglaselt. Suguküpseks saavad isased Obis 9–14-aastaselt, emased 11–20-aastaselt. Jenissei alamjooksul saab tuur suguküpseks 18–23-aastaselt, Baikali vormi isased 15-, emased 18-aastaselt ja hiljem. Obi tuura emased koevad 3–4, isased 1–2 aasta tagant. Jenissei alamjooksul koeb siberi tuur enamasti 4 aasta tagant.^[2] Siberi tuura vanuse ülempiir on 60 aastat. Obis on siberi tuura tavaline püügikaal isastel 5–25 kg, keskmiselt 10 kg (90–165 cm), emastel 5–44 kg, keskmiselt 13 kg (92–180 cm). Jakuutias on selle tuura tavaline kaal 2 kg, kuid leidub ka isendeid, kes kaaluvad 10 ja isegi 40 kg. Obist püütud siberi tuura suurim kaal ja pikkus on 3 m ja 100–104 kg. Jenisseist püütakse mõnikord 30–40 kg raskusi tuuri, harva kuni 96 kg. Baikalis elava tuura vormi suurim teadaolev kaal on 115 kg, tavaliselt kaaluvad nad aga 16–20 kg.^[2] Siberi tuura viljakus on Obis 174 000–420 000, Jenisseis 79 000–250 000, Baikalis 211 000–832 000 marjatera.

Siberi tuur toitub koorikloomadest (kirpvähilised), putukate vastseist, limustest, kaladest.

Siberi tuura (ja tema hübriide teiste tuurlastega) on hakatud rohkelt kasutama kalakasvandustes, kuna siberi tuur kasvab esimestel eluaastatel märksa kiiremini kui teised tuurad, ka on tal vähem terviseprobleeme. Maitseomadustelt peetakse teda mõnevõrra paremaks kui vene tuura, kes on samuti kasvandustes viljeldav. Eestis hakati siberi tuura kasvatama kaubakalana 21. sajandi esikümnendi keskpaigas. Ka tänapäeval kasvatatakse seda Eesti kalakasvandustes.