Saare-salehundlane

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on hundlaste sugukonda kuuluv liik mardikalisi. Ta elab mitmetel saare liikidel.

Saare-salehundlane on algselt pärit Põhja-Aasiast, kuhu kuulub Venemaa, Mongoolia, Põhja-Hiina, Jaapan ja Korea. 2002. aastal avastati putukas ka Põhja-Ameerikast Michiganist, kus see liik oli kõigest mõne aastaga hävitanud miljoneid puid.^[1] 2003. aastal avastati putukas ka Moskva lähistelt^[2], kust ta liigub edasi Rootsi ja Kesk-Euroopa poole. Põhja-Ameerikas võib mardikas aastas läbida kuni 80 km ja Euroopas kuni 40 km. Kesk-Euroopasse on teda oodata 15–20 aasta pärast^[3].

Salehundlane on metallikroheline mardikas. Täiskasvanud mardikas on umbes 8,5 mm pikk ja 1,5 mm lai. Putukal on kuus jalga ja kaks väikest tundlat peas^[4]. Metallikroheline värvus kaitseb teda lindude eest, kes ei pea teda kuigi ahvatlevaks söögiks.

Saare-salehundlase elutsükkel kestab 1–2 aastat, olenevalt puu tervislikust seisundist ja välisõhu temperatuurist^[5]. Salehundlased saavad täiskasvanuks 400–500 päevaga, kus keskmine temperatuur on üle 10 kraadi, ja hakkavad seetõttu ilmuma hiliskevadel. Pärast ilmnemist söövad mardikad nädala jooksul puulehti ja seejärel hakkavad paarituma. Lehtede söömisega nad palju kahju ei tekita. Pärast toitumist lendlevad isased ümber puu ja otsivad emaseid mardikaid. Isasmardikad maanduvad ülalt emastele, kes on puulehtedel, ja paaritumine võib kesta kuni 50 minutit. Emased võivad paarituda mitme isasmardikaga. Emased elavad üldjuhul 6 nädalat ja võivad muneda 40–70 muna, kuid pikema elueaga emased võivad muneda kuni 200 muna^[6]. Munad munetakse koorelõhedesse ja paar nädalat hiljem kooruvad neist röövikud. Munad on läbimõõduga 0,6–1 mm ja algselt valged, hiljem pruunikad. Pärast haudumist närivad vastsed läbi koore puiduni, kus nad hakkavad toituma. Toitudes teevad nad S-kujulisi käike. Vastsed liigitatakse nelja kasvufaasi ja täiskasvanud neljanda faasi vastne on 26–32 mm pikk. Küpsed vastsed närivad endale u 1,25 cm pikkused kambrid väliskoore ligidale, kus nad moonduvad J-kujulisteks vastseteks. Nendest vastsetest kujunevad järgmisel aastal nukud ja valmikud. Puust väljumiseks närivad täiskasvanud läbi koore, jättes maha D-kujulised augud.^[7] Mittevalmikud võivad jääda veel üheks aastaks puusse, kus nad toituvad. Selline kaheaastane tsükkel on pigem iseloomulik külmemas kliimas nagu Euroopas ja Venemaal.

Saare-salehundlane võib olla suure hävitusjõuga puidumardikas. Ta on hea lennuvõimega, mis lihtsustab tal puudele pääsemist. Leviku piiramiseks ei soovitata soojal ajal puitu müüa ega transportida. Külmal talvel võib puitu kütte eesmärgil müüa, kui puit külmal perioodil ära kasutatakse. Hundlane hävitab puu ühe aastaga, suuremate ja tervemate puude peale võib kuluda 2–3 aastat. Kuna saar hakkab seemneid külvama alles 10-aastaselt, siis pole kasu ka järelkasvust, sest hundlased jõuavad nad enne ära tappa^[8]. Hundlane on USA-s hävitanud miljoneid puid ja tekitanud sadu miljoneid dollareid kahju^[9].

• Salehundlane Ameerikas
• Salehundlase leviala kaart ja muu info
• Salehundlase kohta tehtud uurimused
• Salehundlase probleem USA's