Sophokles

Sophokles (kreeka keeles Σοφοκλῆς Sophoklēs; 497/496 eKr Kolonos – 406/405 eKr^[1] Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.

Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud. Oma esimesed näidendid kirjutas ta hiljem kui Aischylos ja varem või samal ajal kui Euripides.

Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel.

Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest täielikult säilinud on ainult seitse: "Aias", "Antigone", "Trahhislannad", "Kuningas Oidipus", "Elektra", "Philoktetes" ja "Oidipus Kolonoses".^[2]^[3] Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba kuningas Oidipusest ja tema tütrest Antigonest, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud.

Ligi pool sajandit oli ta Ateena linnriigi kõige austatum näitekirjanik. Ta võttis osa umbes 30 draamavõistlusest, millest võitis 24 ega jäänud kunagi kolmandaks ehk viimaseks. Aischylos võitis 14 võistlust, jäädes mõnikord Sophoklesele alla, ning Euripides võitis kõigest 4 võistlust.^[4]

Sophokles mõjutas teatrikunsti arengut paljuski, näiteks lisas ta etendusse kolmanda näitleja, vähendades nii koori osatähtsust narratiivi edasiandmisel. Samuti olid tema tegelaskujud inimlikud indiviidid oma tegude ja otsustega ning viimistletumad kui varasematel autoritel, näiteks Aischylosel. ^[5]

Mälestuse jäädvustamine

Sophoklese nime kandis Tartu Ülikooli peahoone keldris asunud kohvik, mis likvideeriti 1997. aastal.

Viited

↑ Sommerstein, Alan Herbert (2002). Greek Drama and Dramatists. Routledge. ISBN 0-415-26027-2, lk 41
↑ Suda (ed. Finkel et al.): s.v. [1]
↑ ENE, 7. kd, 1975, lk 236 [2]^{[alaline kõdulink]}
↑ Encyclopaedia Britannica, Inc. "Macropaedia Knowledge In Depth." The New Encyclopaedia Britannica Volume 20. Chicago: Encyclopaedia Britannica, Inc., 2005. 344-346.
↑ Freeman, Charles. (1999). The Greek Achievement: The Foundation of the Western World. New York: Viking Press. ISBN 0-670-88515-0, lk 247

Välislingid

Elektra 1126–1170 helifail, klassikaline kreeka keel

[1] Sommerstein, Alan Herbert (2002). Greek Drama and Dramatists. Routledge. ISBN 0-415-26027-2, lk 41

[2] Suda (ed. Finkel et al.): s.v. [1]

[3] ENE, 7. kd, 1975, lk 236 [2]^{[alaline kõdulink]}

[4] Encyclopaedia Britannica, Inc. "Macropaedia Knowledge In Depth." The New Encyclopaedia Britannica Volume 20. Chicago: Encyclopaedia Britannica, Inc., 2005. 344-346.

[5] Freeman, Charles. (1999). The Greek Achievement: The Foundation of the Western World. New York: Viking Press. ISBN 0-670-88515-0, lk 247

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]