Nurhaci
Nurhaci (mandžu 
Ta sündis Suksuhu jõe hõimu pealiku Taksi esimese pojana. Nurhaci tõusis Jianzhou tšurtšenide pealikuks. Ta tunnistas Mingi dünastia ülemvõimu ja viis aastatel 1590–1615 kaheksa korda andamit Pekingisse. 1593. aastal ründasid teda üheksa ühinenud mandžu hõimu, kuid Nurhaci lõi neid Gure lahingus. Üksteise järel alistas ta seejärel mandžude hõimud.
1599. aastal lasi ta luua mongoli kirja eeskujul mandžu kirja ning organiseeris oma sõjaväe Kaheksaks Lipkonnaks (八旗制度), mis rahuajal olid haldusüksusteks. Hiljem lisandusid kaheksa mongoli ja kaheksa hiina lipkonda. 1603. aastal määras Hiina keiser piiri Hiina ja Nurhaci valduste vahel. 1606. aastal andsid mongolid Nurhacile Kundulun khaani tiitli. 1616 kuulutas Nurhaci ennast Hilise Jini dünastia esimeseks khaaniks. 1618 kirjutas ta manifesti Seitse suurt pahameelepõhjust, milles loetles Mingi dünastia kuritegusid ja vallutas seejärel Hiina garnisonilinna Fushuni. Kevadel 1619 lõi ta sõjavägi Sarhu mäe lähedal karistusretkele saabunud Hiina väge, mida juhtis kindral Yang Hao ja kuhu kuulus eri andmetel 200 000 kuni 500 000 meest. 1621. aastaks oli tema võimu all kogu Liaodang ja umbes 1 miljon hiinlast. Paljud hiinlased tehti orjadeks. Siiski oli Nurhaci sunnitud edasitungist loobuma, sest hiinlased paigutasid Suure Hiina müüri taha portugallastelt saadud kahurid, kuid mandžudel tulirelvi ei olnud.
1625 viis ta oma pealinna Mukdeni ning lasi sinna ehitada palee. 1626. aastal sai ta esimese suurema kaotuse kindral Yuan Chonghuani juhitud Hiina vägedelt. Ningyuani lahingus sai ta haavata kahurilasust. Ta taganes Mukdeni ning suri seal saadud haavadesse.
Nurhacil oli mitu naist. 1588 abiellus ta Xiao Ciga. 1602. aastal abiellus ta Abahaiga Ula Nara hõimust, kes kandis valitsejannana nime Xiao Lie Wu.
Pärast Nurhaci surma sai Mandžu riigi valitsejaks tema kaheksas poeg Huang Taiji, kellest sai Hiina Qingi dünastia esimene keiser.
Nurhaci on maetud Fulingi mausoleumi, mis asub Shenyangi idaosas.