Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed mikroorganismid (ainuraksed, mikroseened, bakterid, riketsiad) või viirused, laiemas tähenduses on nakkushaigused ka parasitaarhaigused ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest.

Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb epidemioloogia.

Nakkushaiguste arsti nimetatakse infektsionistiks.

Nakkushaiguste leviku tõkestamise põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine.

Eestis esineb viimasel ajal^[millal?] vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt leetrid, punetised, difteeria, teetanus), tuberkuloositõrje programm on saavutanud kontrolli tuberkuloosi üle. Metsloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (puukentsefaliiti ja puukborrelioosi) haigestunute arv. Suur probleem on ka HIV-nakkuse levik.

Nakkushaiguste valdkonda reguleerib Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Nakkushaiguste seiret ning järelevalvet korraldab Eestis terviseamet.

• Nakkushaiguste mõisteid

Portaal Meditsiin

• Nakkushaigused sotsiaalministeeriumi kodulehel
• Nakkushaiguste tähestikuline sõnastik Terviseameti kodulehel
• Nakkushaiguste teated Terviseameti kodulehel
• Tervisekaitseinspektsioon, Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2008. aastal, veebiversioon (vaadatud 6.11.2014)
• Kristin Aasma, Epidemioloogianõunik Kutsar: Euroopasse saabunud pagulastel on tuvastatud kümmekond erinevat nakkushaigust, 16. september 2015, Õhtuleht.ee