Nool (tähtkuju)

Nool (ladina Sagitta, lühend Sge) on põhjataeva tähtkuju. See on üks väiksemaid tähtkujusid, olles pindalalt 86. tähtkuju, hõlmates vaid 0,194% taevast.^[1] Noolest väiksemad on vaid Lõunarist ja Hobu.^[2]

See on üks 48 Ptolemaiose loetletud tähtkujust. Seda peeti Heraklese nooleks, mis Prometheust piinava Zeusi kotka tappis. ^[3]

Nool on vaadeldav kõikjal lõunapolaarjoonest põhja pool.

Heledaim täht on Gamma Sagittae, mille näiv suurus on 3,51.

Noole tähtkujus asub kerasparv M71.^[4]

V Sagittae, valge kääbus ja kaaslaseks olev kustunud täht põrkavad kokku ligikaudu 60 (+/- 16) aasta pärast. ^[5]

Viited

↑ "Constellations – part two". Andromeda–Indus. Vaadatud 15. september 2016.
↑ "Sagitta Constellation". Constellation Guide. Vaadatud 6. juuli 2018.
↑ Jaak Jaaniste, Enn Saar, Täheatlas. Tallinn, Valgus, 1990, lk 146
↑ "Messier 71". Messier Objects. Vaadatud 6. juuli 2018.
↑ 19.veebruar 2020 10:00, Lauri Jürisoo,Kauge tähesüsteemi plahvatus 60 aasta pärast kujuneb uskumatuks vaatemänguks

[Path-1] "Constellations – part two". Andromeda–Indus. Vaadatud 15. september 2016.

[Sagitta-2] "Sagitta Constellation". Constellation Guide. Vaadatud 6. juuli 2018.

[Atlas-3] Jaak Jaaniste, Enn Saar, Täheatlas. Tallinn, Valgus, 1990, lk 146

[Messier-4] "Messier 71". Messier Objects. Vaadatud 6. juuli 2018.

[2020_02_19_10_00_FORTE-5] 19.veebruar 2020 10:00, Lauri Jürisoo,Kauge tähesüsteemi plahvatus 60 aasta pärast kujuneb uskumatuks vaatemänguks

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]