Novodevitšje kalmistu

See artikkel räägib Novodevitšje kalmistust Moskvas, Peterburi kalmistust vaata artiklit Novodevitšje kalmistu (Peterburi)

Novodevitšje kalmistu

Novodevitšje kalmistu on surnuaed Moskvas Novodevitši nunnakloostri lähedal, viie metroopeatuse kaugusel Kremlist, Moskva jõe kaldapealsel.

Surnuaed tekkis sinna juba 16. sajandil, ajal mil Moskva suurvürst Vassili III rajas kloostri (1524).

Tänapäeval võtab kalmistu enda alla seitse hektarit maad ja sinna on maetud vähemalt 22 000 inimest.

Algselt maeti sinna vaid aadlikke ja kõrgeid vaimulikke. Alates 19. sajandist hakati surnuaiale matma ka silmapaistvaid lihtsurelikke. Nõukogude Liidu ajal muutus kalmistu n-ö esinekropoliks, kuhu maeti vaid kõrgeimad riigitegelased ja parteiliidrid. Samuti maeti sinna sõjaväe eliiti kuulunud isikud, Nõukogude Liidu kangelased, vene tuntud kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teatritegelased. Viimasel ajal^[millal?] maetakse sinna ruuminappuse tõttu üldiselt vaid tuntud kultuuritegelasi. Otsuse, keda lubatakse matta sinna kalmistule, teeb riigi valitsus ja presidendi kantselei.

Paljud tuntud tegelased ei maetud Novodevitšje kalmistule mitte kohe pärast oma surma. Näiteks Nikolai Gogol, Anton Tšehhov ja Issaak Levitan maeti kalmistule ümber alles 1930. aastate algul.

Kalmistul ei puudu ka kenotaafid. Näiteks Solomon Lozovski ja Zafira Alijeva on maetud mujale, kuid neile seisab kalmistul hauamärk.

Tänapäeval pääseb kalmistule uudistama igaüks, kuigi see pole alati nii olnud. Näiteks pärast Nikita Hruštšovi surma (1971) pääses surnuaiale vaid erilubade alusel. Eriload väljastati sugulastele, kes käisid kalme hooldamas.

• Vostrjakovo kalmistu
• Vagankovo kalmistu
• Trojekurovo kalmistu
• Kuntsevo kalmistu
• Peredelkino kalmistu

• Novodevitšje kalmistu
• artikkel "Novodevitši kalmistu saladused" (vene keeles) I osa II osa (Аргументы и факты, 2003, 2–3)