Marta (kalakajakas)
Marta (sündinud 3. juunil 1981 Kakrarahul; surnud 2015 või 2016) oli emane kalakajakas, 2015. aasta seisuga teadaolevalt maailma kõige pikaealisem oma liigi esindaja. Ta elas 34-aastaseks.[1]
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Marta isa sündis 1973. aastal Kakrarahul ja elas 16-aastaseks. Marta isapoolne vanaisa ja vanaema pesitsesid Kakrarahul 15 aasta vältel, aastatel 1966–1980.[2] Marta ema päritolu pole teada, sest tavaliselt suunduvad kalakajakate emaslinnud pesitsema sünnikohast kaugemale.[3][4]
Paarisuhted ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Marta pesitses Kakrarahul kokku 33 kevadel. Tema esimene paarisuhe kestis seitse aastat, kuni kaaslase surmani. Marta teine kooselu kestis vaid aasta, tema tollane partner suri viis aastat peale lahkuminemist 24-aastaselt. Marta kolmas ja viimane kooselu kalakajakas Oskariga (sündis 24. mail 1989 samuti Kakrarahul)[5] kestis 21 aastat, kuni Marta surmani.[3][4][2]
Järglased
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aasta kevadel oli Martal loendatud kümme last (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul viis: kolm isaslindu ja kaks emaslindu), üheksa lapselast (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul kaheksa lindu) ja kaks lapselapselast (kellest 2014. aastal pesitses Kakrarahul üks lind), kes on kunagi Kakrarahul pesitsenud.[3][4][2]
Talvitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Marta veetis talved Lõuna-Inglismaal, kus kohalikud linnuvaatlejad teda mitmel aastal märkasid. 2012. aastal, kui Marta ja Oskari munad tormi tõttu kahjustada said ja pesitsemine ebaõnnestus, nähti Martat Inglismaal juba 19. juunil.[3][4]
Viimane pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Viimast korda nähti Martat Kakrarahul pesitsemas 2015. aasta kevadel. Marta munes siis kolm muna, kuid neist ei koorunud ühtegi poega.[6][7]
2016. aasta kevadel Marta oma pesitsuspaika Kakrarahule enam ei tulnud. Marta saabumata jäämise järel leidis Oskar endale uue, nelja aasta vanuse pesitsuskaaslase.[7]
Ornitoloogilised vaatlused
[muuda | muuda lähteteksti]
Marta elukäiku jälgis teadur Kalev Rattiste, kes Marta 1981. aastal Kakrarahul koorumise järel rõngastas.[3][2]
Pikaajalisi uuringuid, milles individuaalsete kalakajakate vanus selguda võiks, on väljaspool Eestit väga vähe tehtud. Seepärast on Eesti teadlaste kindlaks tehtud Eesti vanimad kalakajakad sageli ka "maailma vanimad kalakajakad".[1] Enne Martat oli teadaolevalt maailma pikima elueaga kalakajakas Taanis elanud lind, kelle vanuseks loetakse 33 aastat ja 8 kuud.[3][4][2]
Meediakajastus
[muuda | muuda lähteteksti]Martast on eetrisse läinud saatelõik Eesti Televisiooni saates "Ringvaade",[3] temast on kirjutanud väljaanded Lääne Elu,[7] Läänlane,[4] Delfi Lemmikloom,[8] Maaleht,[9] Õhtuleht,[10] ERR Novaator,[1] Postimehe Maaelu[11] jt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Ühepäevaliblikad ja 200-aastased grööni vaalad. Millest sõltub liigi eluiga?". novaator.err.ee. 4. juuni 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2018. Vaadatud 4. juunil 2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "World's oldest common gull Marta from Estonia turns 34". ERR (inglise). 4. juuni 2015. Vaadatud 15. mail 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Valkna, H. (Produtsent). 12.05.2015. Ringvaade. Tallinn, Eesti: ERR.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Tarmo Õuemaa (5. mai 2014). "Matsalu Marta võib olla Euroopa vanim elus kalakajakas". Läänlane. Vaadatud 4. juunil 2018.[alaline kõdulink]
- ↑ "Long-lived gulls". Looduskalender.ee (inglise). Vaadatud 15. mail 2024.
- ↑ Lääne Elu nr. 48, 28. aprill 2016
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Kaie Ilves (8. mai 2017). "Kakrarahu vanim kalakajakas alustas pesitsemist". Lääne Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2019. Vaadatud 4. juunil 2018.
- ↑ "Matsalus elav maailma vanim kalakajakas Marta sai 34aastaseks". lemmikloom.delfi.ee. 08.06.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.01.2023. Vaadatud 4. juunil 2018.
- ↑ "Kalakajakas Marta sai 34. sünnipäevaks kimbu pääsusilmi". Maaleht. 08.06.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2015. Vaadatud 4. juunil 2018.
- ↑ "ARMAS TEGU: Kakrarahul pesitsev maailma vanim kalakajakas sai 34. sünnipäevaks kimbu pääsusilmi". Õhtuleht. 8. juuni 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2023. Vaadatud 4. juunil 2018.
- ↑ Olav Renno (23. august 2017). "Kalakajaka häälitsus «kaijak» andis nime ka teistele kajakatele". maaelu.postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2017. Vaadatud 4. juunil 2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ringvaade: 1069, minutid 12.40 – 21.50, arhiiv.err.ee. Eetris 12. mail 2015
- Kalakajakas Marta fotod Loodusemehe (Arne Ader) pildipangas