Marek Strandberg

Marek Strandberg (sündinud 25. septembril 1965 Tallinnas) on Eesti poliitik, materjaliteadlane, ettevõtja ja karikaturist. XI Riigikogu (2007–2011) liige.

Ta on olnud Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja, paljude mittetulundusühingute ning ettevõtete nõukogude või juhatuse liige.

Strandberg on õppinud aastatel 1972–1983 Tallinna 44. Keskkoolis ning 1983–1988 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal cum laude. Aastatel 1988–1991 õppis ta Tartu ülikooli aspirantuuris^[viide?].

Aastatel 1988–1992 töötas Strandberg Tartu Ülikoolis lektorina. 1990 oli ta Kuopio Ülikooli mutageensuse teoreetilise prognoosimise töörühma liige ning 1991 Pariisi Ülikooli Süsteemide Topoloogia Instituudi külalisteadur.^[1]

1991 kuulus Strandberg nädalalehe Eesti Aeg asutajate hulka, ajalehe väljaandmises osales ta 1995. aastani.^[1]

1992. aasta veebruaris asutas Strandberg Eestis aktsiaseltsi Maag ja Soomes osaühingu Maag Oy. Mõlemas oli tema partner Agu Kivimägi. Maag Oyl oli võtmeroll 1992. aasta Eesti rahareformi käigus kogutud Nõukogude rublade müümisel Tšetšeeni Vabariigile (rublatehing).^[2] 1994 osales AS Maag ajalehe Rahva Hääl erastamises ja 1995 ajalehe Eesti Päevaleht asutamises.^[viide?]

1994–1995 oli Strandberg ASi Silmet juhatuse liige ja Kaitseministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik.^[1]

1998–1999 oli ta Võru Instituudi projektijuht ning Concordia Ülikooli tehnoloogiaarenduse ja -korralduse õppejõud. 1998–2002 oli ta MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur, 2000–2001 Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning 2004–2007 Tallinna Tehnikaülikooli molekulaartehnoloogia õppetooli insener ja projektijuht.^[1]

1997. aastast on Strandberg Eestimaa Looduse Fondi liige, sh 2000–2007 oli ka nõukogu esimees ja 2011. aastani nõukogu liige.^[1]

Aastatel 1999–2000 oli ta Eesti Televisiooni aimesaate "Noova" autor.^[1] 2011. aasta sügisest^[3] kuni 2013. aasta sügiseni oli Strandberg ajalehe Sirp teadustoimetaja. 2015. aastast juhib ta Kuku Raadio teadussaadet "Kukkuv õun".

2020. aasta sügisest töötas ta ajalehe Postimees teaduse- ja tehnoloogiatoimetajana ning 2021. aasta algusest on teaduse- ja tehnoloogiatoimetuse juhatajana.

2004. aastal osales Marek Strandberg Euroopa Parlamendi valimistel ja kogus üksikkandidaadina 5372 häält. Ta ei osutunud valituks.^[4]

2006. aastal oli ta Rohelise erakonna algatusgrupi juhatuse liige. Pärast algatusgrupi reorganiseerimist parteiks on ta olnud Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige 2007–2011 ning eestkõneleja 2007–2009.^[viide?]

Erakonna sisulise liidrina^[viide?] juhtis Strandberg rohelised 2007. aasta Riigikogu valimistel eduni: Erakond Eestimaa Rohelised kogus 6 kohta ja sai esialgu isegi kutse valitsuse moodustamise läbirääkimistele ^[5]. Valitsusse rohelisi ei võetud, kuid Andrus Ansipi teine valitsus kirjutas oma programmi mitu roheliste valimislubadust ^[6]. Strandberg valiti Riigikokku 5668 häälega^[7] ja ta kuulus XI Riigikogu liikmena majanduskomisjoni ning aseesimehena julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.^[8][9]

29. juulil 2007 valis Erakond Eestimaa Rohelised Strandbergi esimeseks eestkõnelejaks ^[10]. Erakonnasiseste erimeelsuste tõttu ei kandideerinud ta 2010. aasta mais toimunud üldkogul enam erakonna juhatusse.

Strandberg kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel, sai 795 häält. Roheline erakond ei pääsenud Riigikokku.^[11]

1. jaanuaril 2014 astus Strandberg Erakonnast Eestimaa Rohelised välja.^[12]

Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel loodi 2009. aastal Kredexi alluvuses kliima- ja energiaagentuur, millele Riigikogu eraldas 86 miljonit Eesti krooni. Agentuuri nõukoja esimeheks sai Marek Strandberg, juhiks EER-i liige Kristiina Rebane ja arendusnõunikuks Strandbergi elukaaslane Katrin Idla.^[13] Vastates 20. septembril 2010 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele agentuuri vajalikkuse kohta, lausus riigikontrolör Mihkel Oviir: "Minu silmis pole kindlasti järgimist väärt praktika, et nõukoja esimees teeb ettepaneku määrata tegevjuht konkursita ning esitab agentuuri juhi kandidaadiks oma erakonnakaaslase." Samuti kritiseeris ta Idla töölevõtmist ja tööpanust: "Nagu ka ajakirjanduses on juttu olnud, on üks käsundusleping sõlmitud agentuuri nõukoja esimehe elukaaslasega, ta on võetud tööle arendusnõunikuna tunnitasuga 600–1000 krooni. Täpsustusena lisan, et maksimaalselt on agentuur maksnud sellele nõunikule ühe kuu eest seni 27 000 krooni ja saanud selle eest umbes nädala jagu, umbes 45 tunni eest tööd. Juuli ja augusti töötundide eest veel aruannet esitatud ei ole."^[14][15] Kriitikale vastates rõhutas Strandberg: "Mina ei ole Kliima- ja Energiaagentuuri tööle võtnud mitte ühtegi inimest ja mul puudub igasugune kokkupuude kõnealuse asutuse kaadripoliitika ja faktilise tegevusega... Ja kui nüüd lõpuks tulla sellesama küsimuse juurde, et kas asjad peavad olema või ka näima ausad, siis vaadates seda hõredat riigikontrolöri aruannet ja selle minu jaoks üllatavalt poliitilise alamaiguga teksti, võin ma ju siin küsida, kas Keskerakonna juhtpoliitiku ja riigikontrolöri seosed on lihtsalt niisama seosed või oleks ka selle kohta põhjust mingisuguseid arvamusi avaldada. Kui erakondlik kuuluvus on selline patt, mille tasub siin tõstatada vaatamata sellele, et erakonnad on ju meil ikkagi maailmavaatelised, siis on minu küsimus: kas riigikontrolöri ja Keskerakonna juhtpoliitiku kohtumine magamistoas on probleem või mitte?"^[14]

8. septembril 2011 võrdles Strandberg oma Facebooki lehel Tallinna Liibüaga ja Edgar Savisaart Liibüa endise diktaatori Muammar Gaddafiga: "Aeg on hakata pealinna (seda kohalikku Liibüat) pommitama. Ülekantud tähenduses."^[16] Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul kutsus Strandberg sellega otseselt mitte alluma kohalikule võimule ja kehtestama üleüldise anarhia: "Üleskutsed pommitamisele – isegi kujundina väljendades ja anarhia kehtestamisele, on niivõrd tõsised riigi julgeolekut puudutavad küsimused, et neist ei tohiks mööda vaadata ka kaitsepolitsei."^[17] Strandbergi sõnavõttu kritiseeris ka Riigikogu aseesimees ja endine Tallinna linnapea Jüri Ratas: "Endise Riigikogu liikmena peaks Strandberg oskama rohkem oma sõnu valida ning tajuma, et interneti suhtlusvõrgustik pole koht, kus vaenu õhutada."^[18]

Marek Strandberg on kaitsnud kolm patenti kütusetehnoloogias: ühe neist põlevkivi rikastamise tehnoloogias, teise savipõhiste ehitus- ja viimistlusmaterjalide alal ning kolmanda reoveepuhastustehnoloogiais. Õpingute ajal uuri­s ta orgaanilisi pooljuhte, mis sobivad kütuseelementide valmistamiseks. Samuti on Strandberg osalenud mikrolainekiirgust neelavate materjalide väljatöötamisel.^[19]

2012. aastal pälvisid Strandberg ja Idla Eestis paljukritiseeritud tööde eest esimeste eesti teadlastena NATO teadussaavutuste auhinna.^[20]

2006. aasta detsembris avaldati ajakirjanduses teade, et Eesti teadlased eesotsas professor Mati Karelsoniga, nende seas ka Marek Strandberg ja Katrin Idla, leiutasid elektroonikaseadmeid elektromagnetimpulsside eest kaitsva kanga, mille ajakirjandus ristis "imekangaks". Kangas on kootud mittemetalsest elektrit juhtivast kiust ja on seetõttu võimeline neelama piisaval hulgal elektromagnetkiirgust. Materjali lähtekomponent on sama, mis taimede klorofüllis.^[21] Samuti saab kangaga varjata kehasoojust, peites sõdureid öövaatlusseadmete eest,^[22] ning elektri abil on võimalik sõdurite riideid soojendada.^[23]

Mitmesuguste sõjaliste rakenduste tõttu rahastas projekti algul 4,4 miljoni ning hiljem 5,3 miljoni krooniga^[24] 2005–2007 kaitseministeerium.^[25] Uudse kangaga kaetud arvutid või raadiojaamad peavad Strandbergi kinnitusel vastu elektromagnetimpulsile, millistega tänapäeval häiritakse vastaste sidesüsteeme. Kangast saab Strandbergi väitel rakendada ka tsiviilelus, näiteks aitab see võidelda särtsakaid andva staatilise elektri vastu.^[21] Kuna sportlased väsivad ainevahetust kiirendava staatilise elektri mõjul, aitab uus kangas Strandbergi sõnul parandada sportlaste saavutusvõimet.^[22]

Enne kaitseministeeriumi rahastust taotles Strandberg kanga arendamiseks raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, kes aga ei pidanud projekti perspektiivikaks.^[22]

2006. aasta algul kavatseti kangast 2007. aasta I poolel Eesti kaitseväes elektroonika kaitsel ja maskeerimisvormidena katsetama hakata.^[22] 2006. aastal Postimehele demonstreeritud kangast polnud kaitsevägi 2010. aastal siiski näinud ja ministeerium ootas alles lõpparuannet. "Ma ei väida, et see oleks võimatu, aga kahtlen, kas meil on võimekus selliseid asju teha," kommenteeris projekti reservohvitser Leo Kunnas. "Projekti raames tehtud asju on füüsiliselt esitletud ja need on saanud kõrge hinnangu NATO koostööprojektide raames," kinnitas Strandberg.^[25]

Strandbergi karikatuure on ilmunud väljaannetes Pikker, Eesti Ekspress, Eesti Aeg, Eesti Päevaleht, Maaleht, Roheline Värav, Sirp jt. 2011. aasta 23. veebruaril toimus Tartus Tasku keskuses tema esimene isikunäitus.^[26]

Koos ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandiga nõudis ta kahjutasu uudisteportaalilt Delfi, kes oli avaldanud foto sellest, kuidas Strandberg joonistab Riigikogu istungi ajal karikatuuri, kuid foto osana avaldanud Strandbergilt luba küsimata fragmendi tema teosest (karikatuurist).^[27]

Eestis kulutatakse sama hulga rikkuse tootmiseks ligi neli korda rohkem energiat kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kümme korda rohkem kui Taanis. Raiskamine tuleneb kasutatavate energiatehnoloogiate iseloomust ja hoiakutest. Raiskamisest saab jagu ainult tehnoloogiate vahetamise teel. Rahva tarbimiskäitumist muudaks ainult tehnoloogia muutus. Põlevkivi tuleb hakata tootma tehnoloogiaga, mis suurendab põlevaine sisalduse selles praeguselt 30 protsendilt 80–90 protsendini. See võimaldaks soojuse ja elektri hajatootmist rikastatud põlevkivi ning kasvavate kütteainete (puit, hein, põhk, märgalataimed) koos põletamise või gaasistamise teel. Nii vabanetakse energiakaost, mille tingib põlevkivi põletamisel tekkiva soojuse kasutamata jäämine. Peale selle tuleb kasutada tuule-, lainete ja päikeseenergiat ning energiaga säästlikumalt ümber käia. See vähendab vajadust põlevkivi järele. Energia säästmiseks on tarvis kasutusele võtta säästu võimaldavad tehnoloogiad.^[28]

Eesti elanikud kulutavad olmes vett ligi 20 korda vähem, kui Eestis kulutatakse põlevkivi kaevandamiseks ja sellest elektri tootmiseks. Nende tegevuste keskkonnamahukus ei kajastu majandusarvestuses.^[29]

Eestil on tarvis ühiskondlikku kokkulepet tehnoloogilise arengu alal. See peab olema suunatud raiskamise vähendamisele ning säästmisvõime, konkurentsivõime ja julgeoleku suurendamisele ning aitab vaesusest jagu saada. Selle puudumisel on tehnoloogiaprojektide riiklik toetamine korruptiivne. "Vananenud ja ebaõnnestunud tehnoloogiad muudavad igaaastaselt kasutuks müraks üle 5 miljardi krooni siinsete elanike varast. ... Ainuüksi korstnaist paisatakse kaduvikku ligi kolme miljardi krooni eest soojusenergiat aastas." Riik peab looma teadlastele, tehnoloogidele ja leiutajatele piisava infrastruktuuri.^[30]

• Karikatuurikogumik "Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar". Karikatuurid joonistanud Hugo Hiibus, Aimar Juuse, Jüri Kerem, Rein Lauks, Hillar Mets, Urmas Nemvalts, Rein Pakk, Andrus Peegel, Alfred Saldre, Rainer Sarnet, Marek Strandberg, Indrek Tegelmann. Kujundus Artur Borissenko, Andrus Peegel. Eesti Keskerakond, 1999
• Kaastöö kogumikus "Mahepõllumajanduse alused" Tartu: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2001
• Järelsõna Carl Sagani raamatule "Deemonitest vaevatud maailm: teadus kui küünal pimeduses" (tõlkinud Mart Kangur) Tallinn: Valgus, 2006
• "Rahvusliku julgeoleku küsimus. Andres Tarandi ja Marek Strandbergi kriitilised kõned Eesti energeetika arengu asjus". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010^[26]

• "Kivi põleb kulukalt" Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2002
• "Vesine elu" Eesti Päevaleht, 22. märts 2002
• "Vaesuse generaatorist" Eesti Päevaleht, 13. mai 2002
• "Majandus õgib oma lapsi" Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2002
• "Performance hariduselus" Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2003
• "Vaese elu allikad" Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2003
• "Strandberg: kas Eesti kriis kulmineerub sotsiaalse katkuna?" Postimees, 2. jaanuar 2009
• "Marek Strandberg: Tuulealune maa" Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2009
• "Marek Strandberg: riik kui maksupettur" Postimees, 10. detsember 2009

Marek Strandberg on lahutatud^[15] ja tal on elukaaslane. Tal on kolm tütart ja kaks poega.^[1]

Marek Strandbergil on temast 17 aastat noorem nimekaim, kes on korduvalt vahele jäänud alkoholijoobes sõidukijuhtimisega. Neid on ajakirjanduses segi aetud, näiteks Äripäeva artiklis 2007. aastal.^[31]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Marek Strandberg

• Marek Strandbergi võrgupäevik
• Marek Strandberg Ööülikoolis
• Kadri Masing. "Online-intervjuu: Marek Strandberg" Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2006
• Ede Schank. "Roheline klaasipuhuja" Eesti Ekspress, 11. mai 2005
• Raivo Juurak. "Marek Strandberg: "Kehvade hinnetega noori ei tohi õpetajakoolitusse võtta"" Õpetajate Leht, 17. oktoober 2008 (intervjuu)