Morrissey

Morrissey
Morrissey Iirimaal 2004
Sünninimi	Steven Patrick Morrissey
Tuntud kui	Moz, Mozzer, Pope of Mope
Sündinud	22. mai 1959 Davyhulme, Inglismaa
Päritolu	iirlane
Stiilid	indie alternatiivrokk rockabilly
Hääleliik	bariton
Tegev	alates 1982
Plaadifirma	HMV Parlophone Sire RCA Reprise Mercury Attack Sanctuary Decca Lost Highway Major Minor
Seotud esitajad	The Smiths The Nosebleeds Slaughter & The Dogs Nancy Sinatra
Veebileht	http://www.morrissey-solo.com

Steven Patrick Morrissey (sündinud 22. mail 1959 Manchesteris), esinejanimega Morrissey, on Briti laulja, kes on avalikkuse tähelepanu köitnud 1980. aastate algusest saati, mil ta oli legendaarse indie-ansambli The Smiths juhtfiguur, lugude kaasautor ja asutajaliige.

Pärast bändi lagunemist aastal 1987 on ta teinud soolokarjääri, mis on edetabelinäitajate ja publikumenu poolest Smithsi parematel aegadel tublisti ületanud. Ajakiri NME on nimetanud Morrisseyd ajaloo üheks mõjukamaks artistiks. The Independent on väitnud, et enamik popstaare peab olema surnud, et saavutada ikoonistaatus, milleni tema on jõudnud oma eluajal.^[1]

Morrissey on öelnud, et kuna tööstuslinn Manchester elukeskkonnana polnud talle kunagi meelt mööda, möödus tema noorus valdavalt oma magamistoa nelja seina vahel lugedes (eriliseks lemmikuks Oscar Wilde), vanu filme vaadates (eriti huvitas teda näiteks noorelt hukkunud James Deani elusaatus) ning popmuusikat kuulates (Morrissey asutas New York Dollsi fänniklubi ja oli lühikest aega selle president). Töötamine ei pakkunud talle kunagi erilist huvi ja ka pärast kooli lõpetamist veetis ta vanemate loal oma aega põhiliselt kirjutades. Ta andis välja paar brošüüri mõõtu elulooraamatut ja avaldas muusikaajakirjades teravaid arvustusi. 1970. aastate lõpul osales ta lühikest aega solistina kahes kohalikus punkbändis: The Nosebleeds ja Slaughter & The Dogs.

Morrissey oli üle linna tuntust kogunud. Noor kitarrist Johnny Marr uskus 1982. aasta kevadel, et just temast võiks saada laulja ja sõnadekirjutaja 18-aastase noormehe uues, veel nimeta ansamblis. Saanud tuttavalt aadressi, andis Marr Morrissey ukse taga kella ning läbis katse, milles tal paluti valida oma maitse järgi üks singel Morrissey plaadikollektsioonist. Juba paari päeva pärast olid esimesed lood valmis kirjutatud ja demod kassetile salvestatud. Nagu Morrissey on hiljem öelnud, oli neil algusest peale kindel plaan muusikamaailmas läbi lüüa. Vähem kui aasta pärast esines The Smiths juba legendaarses BBC edetabelisaates "Top of the Pops" oma kolmanda singliga "William, It Was Really Nothing". Edasi läks bändi edutee vaid ülesmäge, saades tagasilööke ainult üksikutest suurematest skandaalidest, mida põhjustas laulude julge teemavalik. Britid polnud harjunud kuulma popmuusikas lugusid lastepilastajatest, prostituutidest ega lihatööstusest. Morrissey aga uskus, et selle žanri laialdast mõjuvõimu peaks ära kasutama, et viia kuulajateni sügavam sõnum.

Kui The Smiths 1987. aastal enne viimase plaadi "Strangeways, Here We Come" väljatulekut laiali läks, oli Morrissey lühikest aega löödud ning kavatses muusikamaailmast lahkuda. Smithsi senine helitehnik Stephen Street saatis talle aga kasseti enda kirjutatud demodega, millele Morrissey sai sooloartistina viisi ja sõnad kirjutada. Sealt sai alguse nüüdseks üle kahekümne aasta väldanud soolokarjäär, mille vältel on Morrissey mitmete kaasautoritega välja andnud üheksa sooloalbumit. Aja jooksul on ta säilitanud nii üldsuse tunnustuse kui ka oma lojaalsed fännid. Viimasel kolmel kümnendil on tal olnud Inglismaal igal aastal mõni esikohaplaat ning tema kontserdid müüakse endiselt välja esimeste tundide jooksul. Oma vastuoluliste kommentaaride tõttu on Morrissey siiani pidevalt ka Briti meedia huviorbiidis.

Morrissey mainib 2004. aasta plaadil "You Are The Quarry" ilmunud laulus "America Is Not The World" Eestit. Albumit "Years Of Refusal" reklaamiva turnee raames esines artist Tallinna klubis Rock Café täissaalile.^[2]

• "¡Oye Esteban!"