Laavatunnel

Laavatunnel on laava kiire voolamise tagajärjel laavavoolu sisse tekkinud tunnel.

Laavatunnel tekib vulkaanipurske käigus, kui purske avausest väljuva laavavoolu pind jahtudes tardub, aga seespool voolab laava vedelas olekus edasi.^[1] Tunnelite moodustumine on omane madala viskoossusega laavadele, eelkõige basaldile. Laavavoolu pinnale tekib järjest paksenev kõva koorik, mis isoleerib ja kaitseb jahtumise eest seespool liikuvat kuuma voolu. Kooriku all on laaval võimalik püsida kaua mobiilsena ning voolata pikki vahemaid. Vulkaani purske lõppedes või laavavoolu suuna muutudes võib tunnel laavast osaliselt tühjaks joosta ja alles jääb maa-alune piklik torukujuline tühimik.

Laavatunnelite diameeter võib varieeruda vähem kui meetrist mitmete meetriteni. Laavatunnelid võivad olla kilomeetreid pikad ning hargneda laiaulatuslikeks põimuvate ja mitmekorruseliste tunnelite süsteemideks.

Sarnaselt karstikoobastega, võib laavatunnelisse moodustuda speleoteeme. Lakke võivad tekkida tilkuvast laavast stalaktiidid ning nende alla põrandale langenud laavatilkadest kuhjuda stalagmiidid.^[2] Stalagmiidid on haruldasemad, kuna laes asuvast stalaktiidist tilgub materjal tihti veel sulas olekus laavavoolu, mis kas kandub või sulab ära. Mõlemad moodustised kujunevad lühikese aja jooksul, tundidest nädalateni ja vaid sel juhul, kui laava veel vedelas olekus voolab. Niipea kui voolamine lõppeb ja laava tardub, peatub ka stalagmiitide ja stalaktiitide teke.

Laavatunneleid leidub mitmel pool maailma vulkaanilistes piirkondades ja neid teatakse rohkem kui 200. Hawaii saare Kīlauea vulkaani nõlval asuv Kazumura Cave on teadaolevalt maailma kõige pikem ja sügavam laavatunnel.^[3] Ta moodustab voolukanalite süsteemi, mille pikkus on 65,5 km, ulatudes 1102 m sügavuseni. Väljaspool Hawaii saart on kõige pikem laavatunnelite süsteem Kanaari saarestikus Tenerifel asuv rohkem kui 17 km pikk Cueva del Viento. Islandi kõige pikem ja tuntum laavatunnel on 1970 m pikkusega Surtshellir^[4], mille kõige avarama osa kõrgus on kuni 10 m ning mille laius ulatub kuni 15 m-ni.

Ka Kuu pealt on täheldatud laavatunneleid.^[5] On uuritud nende sobivust inimkõlbulikuks elamiseks, kuna need pakuksid looduslikku kaitset kosmilise kiirguse eest.^[6] Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige ulatuslikumad laavatunnelid asuvad Veenusel^[7]. Laavatunnelid Marsil on seostatavad arvukate laavavoolude ja laavakanalitega vulkaani Olympus Mons nõlvadel.^[8]