Löögiheliisolatsioon

Löögiheliisolatsioon on meetmete kogum löögihelide isoleerimiseks.

Löögiheli on struktuuriheli, mis tekib näiteks kõndimisest, esemete kukkumisest ja mööbli ümberpaigutamisest. Seega on löögiheli korral olemas otsene kontakt tarindiga. Kontakti (löögi) tagajärjel paneb tarind ümbritseva õhu võnkuma ja seda kuuldakse teispool tarindit õhuhelina. Seega on löögimüraisolatsiooni eesmärk vähendada tarindile mõjuvate löökidest põhjustatud tarindite vibratsioonide levimist. Näiteks peavad põrandad vähendama sammude kostmist alumistele, aga ka teistele naabritele. Halva löögiheliisolatsiooniga tarindite korral on näiteks hästi kuulda toolide liigutamist põrandal kõrvalolevates ruumides.^[1]

Enamasti mõõdetakse löögiheliisolatsiooni lähteruumi alla jäävas ruumis, kuid teatud juhtudel mõõdetakse löögiheliisolatsiooni ka kõikides lähiruumides ka ruumiga diagonaalselt paiknevates. Löögiheli levib tarindite kaudu ja seetõttu võib ta levida ka lähteruumist diagonaalis asuvatesse ruumidesse. Mõõtmisi viiakse läbi nii labori tingimustes, kui hoonetes endas. Laborimõõtmisi tehakse üksikute ehitiste osade löögiheliisolatsioonivõime selgitamiseks. Hoonetes viiakse mõõtmisi läbi kontrollimaks eeskirjades ettekirjutatud löögiheliisolatsioonitaseme paikapidamist.

Löögiheliisolatsiooni mõõtmiseks kasutatakse löögimasinat, milles on viis 0,5 kg haamrit, mis kukuvad põrandale 40 mm kõrguselt. Iga haamer kukub alla kaks korda sekundis. Kogu löögimasin tekitab põrandale seeläbi 10 lööki sekundis. Helirõhutaset mõõdetakse vastuvõtvas ruumis standardi ISO 140-6 (laborimõõtmised) või ISO 140-7 (hoones mõõtmine) kohaselt tertsribade kaupa sagedustel 100–3150 Hz.

Löögiheli taseme indeks iseloomustab korrustevahelise vahelae omadust nõrgendada heli, mis tekib kõndimisel või laele koputamisel, näiteks alumises ruumis. Normeeritud löögimüra taseme indeksi tähistus on L’n,w (dB). Mida väiksem on vahelae indeks L’n,w, seda paremini see löögimüra eest isoleerib.

• Õhuheliisolatsioon
• Heliisolatsioon